Lugeja: Emad, miks lasete oma teismelistel lapsi teha?
Ott-Sander Palmi, tema beebi ja Getter Jaani saagat lugedes tekkis tahtmine ka oma mõtteid avaldada. Nad on noored inimesed ja noortel on õigus teha vigu, aga nende saaga ehk teismeliste rasedus, üleaisalöömine ja perelõhkumine näitavad, et nii Getteri, Ott-Sanderi kui tema lapse ema vanemad ei ole oma laste kasvatamisega toime tulnud.
Järgnevat lugedes võib jääda mulje, et mina ise sündisingi siia ilma 45aastase vihase vanamutina, kuid tegelikult mäletan minagi veel, mis tunne on olla noor ja armunud. Ma tean, et kui liblikad kõhus möllavad, on kõik muu maailm ümbert kadunud ning alles vaid see võimas tunne. Mäletan ka seda, et mul ei olnud lubatud teismelisena öö läbi linnas sõpradega ringi hulkuda ning alkoholi- või suitsulõhnadega koju ilmumise eest sain sõna otseses mõttes keretäie. Oma vanematele olen elu lõpuni tänulik, et nad ei lasknud mul pätiks kätte minna.
17aastased võivad küll suured ja targad välja näha, aga tegelikult on nad ju veel täitsa lapsed, kel pole elukogemust ega elutarkust, et suures laias ilmas omapäi hakkama saada. Arvan, et nii noortel peaksid olema kõrval vanemad, kes nad suurest liblikamöllust maa peale tagasi toovad ning õigele teele tagasi suunavad, kui on näha, et asi hakkab käest ära minema. Teismelised vajavad karmi käega vanemaid, et mitte oma elu ära rikkuda, vabakasvatus teeb neile karuteene.
17aastased tüdrukud ei ole valmis lapsi saama. 18aastased poisid on muidugi agaralt valmis ja alati nõus neile lapsi tegema, kuid imikuga tegelemiseks ja täielikult perele pühendumiseks puuduvad neil oskused, kogemused, teadmised ja mis kõige hullem - tahtmine.
Mul on kahju, et need kolm noort inimest on jäänud ilma korralikust kasvatusest. Ilmselt ei ole nende vanemad neile piisavalt pühendunud, pole suutnud või viitsinud selgitada või head eeskuju näidata paari- ja peresuhetesse puutuvates asjades. Kui kodus on suhted korras, lapse ja vanemate vahel usalduslikud suhted, ei pea selles peres ei vanemad ega lapsed teismeliste rasestumise pärast muret tundma. Kui poistele on õpetatud õigeid väärtusi, neil on tugev ja hea eeskuju isa näol, keda nad saavad usaldada, ei hülga nad oma rasedaid kaaslannasid. Kui ema on selgitanud ja õpetanud oma tütrele, et meest, kes hülgab oma raseda naise, ei võeta oma voodisse, sest see tähendab, et sa röövid peatselt sündivalt lapselt tema isa, ei tuleks teismelisel tüdrukul mõttessegi last ootavat peret (mis sest, et seal on probleemid) lõhkuma hakata.
Emad, kasvatage oma lapsi nii, et neil ei tekiks tahtmist ega võimalust oma elu ära rikkuda kogemata rasedaks jäädes või rasedaks tehes. Lihtsam on minna lasta ja mõelda, et lapsed peavad ju kunagi suureks kasvama ja ühel hetkel peavad nad ju oma elu alustama, sest see on ju mugav ja kui laps on "oma elu peal", on vanemad vastutusest vabad... Aga kodust välja lastud ja unustatud lapsed ei saa endaga hakkama ning rikuvad lisaks omaenda elule ära ka oma laste elud.
