Jaanuaris on tööl on vaja puhkusegraafikud paika sättida. Suvisesse lapsehoidmisesse on haaratud nii minu kui mehe suguvõsa, nii et terve jaanuarikuu istun ma telefoni otsas ja arutan mehe, ämma, äia, oma ema, oma tädi, oma vanaema ja oma õega, kes ja millal juulikuus minu lasteaialapse eest hoolitseda saab.

Mina vahetasin aasta algul töökohta, mistõttu ma ise suvel puhkust tõenäoliselt ei saa. Kaks eelmist aastat pole lapsehoidmisega mingit muret olnud - olen võtnud kuu aega puhkust korraga juulis välja ning vajadusel saanud koos lapsega kontoris viibida. Nüüd enam lapsi kontorisse ei lubata.

Mees saab õnneks augustis puhata, seega selle kuuga on muretu. Juulikuu graafiku paika panemiseks räägin kõigepealt läbi mehe suguvõsaga, sest nende graafikud ei ole nii paindlikud. Kui on selgeks saanud, millise nädala saab ämm lapse kantseldamiseks töölt vabaks, võtan ühendust oma emaga, kellel on võimalik oma puhkust vastavalt minu vajadustele sättida. Kui ema nädal on paigas, pean aru oma vanaema ja õega, nemad kahepeale suudavad veel ühe nädala katta. Varuvariantideks jäävad veel tädi, äi ja mehe vend, nende vahel läheb jagamisele viimane nädal.

Kui mul ei oleks nii suurt peret, kes on alati valmis lapsega tegelema, hakkaksin juba varakult otsima lapsehoidjat, kes suvel kuu aega tahaks raha teenida. Nii palju on teisi emasid, kes tahaksid lisaraha ja oma lapsele mängukaaslast, ka väga paljud koolilapsed ja üliõpilased otsivad suveks lihtsat ja lühiajalist tööotsa.

Seega hoolsa planeerimise ja varakult valmistumisega on küll lapse suvevaheaeg võimalik täita nii, et oma töö selle all ei kannata. Kui jätta asjad viimasele minutile, võib olla tõesti keeruline.