Lugeja: võitlesin endale suveks kaks nädalat puhkust ja kolleegid hakkasid mind seepeale vihkama
Eile küsisime Naisteka lugejatelt, kuidas nad oma lapsed suvel hoitud saavad, kui lasteaed on kinni ja puhkust (piisavalt) ei anta. Kommentaare lugedes selgus, et see on tõesti suur probleem. Avaldame ühe kommentaari.
Meie firmas on suvekuud kõige pingelisem tööaeg ja ametlikku puhkust kellelegi anda ei taheta. Mul õnnestus eelmisel aastal endale võidelda kaks nädalat juulikuus, aga mind asendama pidanud kolleegid vihkasid mind terve aasta tagantjärgi. Kui ülemus ei oleks lubanud erandkorras kodus töötada, siis oleksin vist haiguslehe pidanud võtma ülejäänud kaheks nädalaks.
Ma ei saa aru, kust tulevad need naiivsed inimesed, kes ütlevad, et aga lapsevanematel on õigus võtta puhkust jne… Rõhuvas enamikus Eesti ettevõtetes on nii, et kui lähed rusikas püsti oma õigust taga ajama, siis oled varsti ilma tööta.
Paraku nii on: väikelaste vanemate õigused on küll seaduses välja toodud, kuid pahatihti vaatavad tööandjad nendele läbi sõrmede. Mida oleks võimalik teha, et olukorda muuta — kas kellelgi on häid ettepanekuid?