Lugejad arutlevad: kas ja kui palju peavad teismelised lapsed vanemaid kodutöödega aitama?

 (5)
Lugejad arutlevad: kas ja kui palju peavad teismelised lapsed vanemaid kodutöödega aitama?
Foto: Unsplash

Naisteka foorumis uurib üks ema nimega Merike, kas ka teiste perede teismelised tütred peavad kodus koristama ja kui palju. Tema enda 14aastane tütar peseb vaid enda nõud ja hoiab ka oma toa korras. Sellest on saanud aga elav vestlus...

“Oma toa prügikasti tühjendab ta ise ja poes käib ka vahel süüa ostmas, kui tahab ise mingit suuremat sorti sööki teha,” kirjutab Merike. “Triikimisega on nii, et mina ise ei pea vajalikuks riiete triikimist ja laps vahel mõnda pluusi on triikinud kooli jaoks.

Ehk siis tegelikult ei tee ma midagi ju tütre jaoks ja ta ise teeb kõik, mis vajalikuks peab. Ka söömisega on nii, et tavaliselt neid toite, mida mina teen, ta ei söö (kas on seened sees jne), aga siis otsib endale ka ise süüa või teeb pulbritoite. Seega, ma ei arva, et temast äpu tuleb… Oma küsimust mõtlen just koristamise poole pealt (tolmuimeja, akende pesu, kapid, ühised asjad jne).”

Vastuseid talle on mitmeid:

1. “Ma värvisin 11aastasena aknaid näiteks. Enne kooli juba teadsin, kuhu prügikast tühjendada ja käisin poes, pesu sai ka triigitud ja külalistele süüa tehtud.”

2. “Ma ei ole ka pidanud koristama, nõusid pesema, riideid triikima ega muud sellist. Proovinud muidugi olen, lihtne ju, igaüks saab hakkama. Kui laps ei korista, pese nõusid jms, siis see ei tähenda, et temast saab tulevikus äpu. Üksinda elades saaksin ma kodutöödega vabalt ise hakkama, aga praegu pole mõtet koristada, sest mul on hea ema, kes teeb minu eest kõik tööd ära.”

Seotud lood:

3. “Oi, aga teate, praegused 7-9. klassi poisid ei oska enda järel koristada! Ja ei ole nii, et ei taha ja ajavad kiusu, vaid tõepoolest ei oska harja ja kühvlit kasutada või lapiga ümber aetud värvi põrandalt ära võtta. Kahju kohe neist! Ma arvan, et 10aasta pärast on selliseid mehi, kes külmkapi ust lahti ei saa ja sokke pesta ei oska kordi ja kordi rohkem.

Mina ise olen sündinud 1980. aastal ja tobe rääkida, et “minu ajal”, aga minu ajal oli norm see, et ka lastele anti koduseid töid teha — viid prügikasti välja, koristad tolmuimejaga, aitad nõusid kuivatada jne. Juba sellepärast, et pesumasinaid, nõudepesumasinaid jms polnud ja vastasel juhul oleks ema (ja isa?) kodutööde all ära piinatud.

Heaoluühiskond on tore asi, aga kuidagi endal hakkab häbi, kui näed, kui püüdlikult ümber läinud must tušš põrandale laiali nühitakse, selle asemel et see ühe liigutusega kokku pühkida.”

4. “Minu 16aaastane poeg koristab oma tuba minu käsu peale, aga mitte eriti hästi. Põranda pühib-peseb ära, aga riiulitel vedelevad ikka vanad kontrolltööd, tšekid jms pahn. Riiulite suurpuhastuse teen ikka mina kord aastas. Aga muidu on ta tubli. Tema kindlad tööd, mida ta teeb ka ilma käskimata, on muruniitmine ja nõudepesumasina tühjaks tegemine. Oma mustad riided paneb ise mustapesukasti, liigagi sageli, st minu meelest võiks ta paar päeva kauemgi oma pusasid kanda. Prügi viib välja käsu peale, samuti toob puid ja teeb tule alla käsu peale. Üldiselt on ta üsna abivalmis ja sõnakuulelik, ise ainult ei tee, peab ikka ütlema.”

5. “Jooksvalt hoiab igaüks enda toa korras, kord nädalas on koristuspäev, milles osaleb kogu perekond. Nõusid peseme nõudepesumasinaga, musta pesu viskab igaüks ise korvi. Pesu triigin reeglina mina.”

6. “Minu 17aastane küll ei korista ega triigi ega viigi. Kogu aeg ainult arvutis või õpib. Tuba on segamini ja õnneks mina tema toas ei käi ega mahugi käima, kuna kõik kapi sisu on kogu aeg põrandal.”

7. “16aastane tütar on viimasel ajal lohakam, aga mingil hetkel visakb tal üle ja ta koristab oma toa ära. Muidu jah kipuvad asjad põrandale kogunema.

Söögiga on nii, et kui mina teen süüa, siis kas mees või tütar peseb nõud või vastupidi, käime kõik tööl-koolis ja laekume koju tööpäevadel erinevatel aegadel.

Nädala lõpus üldiselt on koristamised ära jagatud — eelmine nädalavahetus pesi mees aknad, mina vannitoa, tütar tõmbas toad tolmuimejaga üle ja tegi ühtlasi oma toa korda. Jõudsime ka välja minna ja midagi koos teha.

Laisk on ta küll, aga vastu ka ei haugu, oleme üks pere ja ei pea tingimata ema kõike tegema, vaid kõik osalevad, et oleks kodu korras ja ema saaks (jaksaks) ka näiteks trennis käia.

Loe veel

Eks ma olen ise ka laisk inimene, sellepärast on hea, et pole üksi, mees õnneks paras puhtuse armastaja. Kui midagi sassis, teeb korda või ütleb tütrele kõvema sõna, kui see kipub viilima või on kuskile mingi hunniku tekitanud, telekat vaadates toas midagi söönud ja taldriku ripakile jätnud. Mehel riivab kohe silma.

Üldiselt on kord ja rahu majas, tütar teab, et saab aeg-ajalt laisk olla, aga lõpuks peab ikka ise oma toa ära koristama. Kui süüa tahab, peab vahest ka nõusid pesema jne. Vot nii.”

Loe teiste emade vastuseid Naisteka foorumist.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare