Lugejad: koolivorm kohustuslikuks!
“Pooldan,” kirjutab üks kommenteerija. "Vanemana on hommikul hea ja lihtne ning lastel puudub igasugune edevusparaadi tekitamine.”
Loe ka teiste lugejate arvamusi:
Jansa — Pooldan! Hakkab siis enese eksponeerimine vähenema.
Lugeja — kool on koht, kus käiakse õppimas, mitte nabarõngaid ja kunstküüsi näitamas. Peroksiidiga blondeeritud juustest ei tasu rääkidagi. Iga asi tulgu ikka omal ajal. Õnnestus viibida põhikooli lõpupeol. Tibil jalg väriseb ja ei püsi püstigi 10cm kontsadel, lõpukleit ka selline, et nibin-nabin kattis strateegilised kohad. Koolivorm peab saama kohustuslikuks!
Katrin — Pooldan koolivormi! Kui koolis käisin, siis meil ei olnud koolivormi. Nüüd tööl käies on minu ametikohal vorm kohustuslik. Väga mugav on! Ma küll ei ütleks, et meil töö juures olev vorm looks ühtsema õhkkonna kui nendel, kes kannavad enda riideid. Ühtsustunne tuleb ikka südamest. Just see mõte, et seisame ühiste väärtuste eest. Ilmselt imestate, miks võrdlen ma kooli tööga. Nimelt, sellepärast, et kool ongi lapsele, nagu töö. Kool ei ole koht, kus tegeleda eneseväljendusega, täpselt samamoodi nagu seda ei tehta tööl. Eneseväljendusega võib laps tegeleda väljaspool kooli ning kindlasti ei pea see toimuma riiete kaudu vaid pigem mõne tegevuse: spordi või huviringi kaudu. Pealegi, mis eneseväljendusest me lapse puhul rääkida saame kui kõik riided ostab talle selga ema? Sama saame rääkida tööl käimisest: viisakas inimene ei käi tööl pusa ja teksadega vaid ostab endale nn enda vormi — pükskostüümi või seeliku ning triiksärgi. Pealegi, olgem ausad, riided on kallid ning osta lapsele igapäevaseks käimiseks riided, läheb ühele leibkonnale kalliks, veel enam kui koolis peaks käima rohkem kui üks laps. Lisaks, minu meelest, näevad vormiga lapsed viisakamad väljad, mis peakski lapsi distsiplineerima ja ettevalmistama edasiseks eluks ehk tööl peab viisakas välja nägema. Lõpetuseks, nagu töölgi, kus iga töötaja oma ettevõtte visiitkaart, on seda ka lapsed oma koolile. See, missuguste riietega laps koolis käib või missuguste riietega ta kooliukse vahelt sisse lastakse räägib nii mõndagi kooli suhtumise kohta.
Lili — Okei, ma ütlesin jah ning ehk sellepärast, et minu koolis on ka koolivorm. Tõsi, päris koolivormi elemente kannavad vaid algkoolilapsed, vanemad põhikoollased ning gümnaasiumiõpilased logoga riidest eriti ei hooli. Kuid piirab see ikkagi ning heal viisil — vanemate neidude seljas on pliiatsseelikuid ning pintsakuid hea näha ning ka lipsuga klassivennad pole üldse mitte paha vaatepilt. Kellelgi ei tuleks pähegi, et võiks šortside või t-särgiga kooli tulla, pigem oleks tegu nagu mõne suurpanga või kontoriga, kus kõik business casualis ringi jalutavad. Kindlasti on ka õpetajate jaoks pilt hulka rafineeritum kui mõnes äärelinnakoolis, kus kõik teismelised oma stiili hõisates välja elavad.
Emake maa — Pooldan, sest hulluks ajab see poodidest sobivate riiete otsimine kooliks. Kõik algkooliealiste kaup on kiisu- vm pilditega ja sitsi-satsilised nagu liivakasti oleks kohe minek.
Korralikumad pluusid-püksid-kampsunid pole sugugi odavamad sellest, mis siin koolivormi esemete hindadena välja toodi. Oleks ikka palju lihtsam vanemal. Pealegi laiemalt kasutatava koolivormi puhul tekiks kohe ja järelturg- saaks kindlasti osa asju ka kasutatult kätte, kellel uuele hammas peale ei hakka. Ise olen elanud mõnda aega Inglismaal ja väga meeldis linnapildis vaadata kooli minevaid viigipükstes ja lipsudes poisse ja volditud seelikute ja pintsakutega tüdrukuid. Vabal ajal nad samasugused epud nagu meiegi juuniorid.
