Mida oskab vastsündinu?
Esimesel paaril elukuul iseloomustabimiku magamist see, et poole sellestmoodustab REM-uni. See on kerge uni,mida nimetatakse ka aktiivseks magamiseks.Imik teeb sel ajal hääli, liigutabhuuli, käsi ja jalgu ning ärkab aeg-ajalthetkeks üles. Kui arvad, et ta on ärkvelja tema juurde tõttad, võid Sa ta tahtmatultäratada. Kui kahtled, oota pisut.
Sügavas unes laps on täiesti lõdvestunudja teda on raske äratada.
Näita oma lapsele, et päeva ja öö vahelon vahe, sest nii on Sul endal öösitivähem tegemist. Öine söögikord olgunii lühike kui võimalik. Mähet vahetaainult siis, kui selles on väljaheide.Räägi oma lapsega vaikselt. Väldi eredatlambivalgust.
Kui Su laps hakkab magama jääma,lase tal enne seda maha rahuneda. Kuilaps on väsinud, aita tal magama jääda,silitades sõrmega õrnalt üle ta silmade_ see võib olla hea algus sügavaksööuneks. Lapsel on võimatu uinuda, kuioled temaga just äsja mänginud, müranudja naernud.
Võta kasutusele regulaarsed rituaalid,mis seostuvad magamajäämisega. Talon lihtsam alla anda ja magama minna,kui ruum on hämar ja vaikne _ võidnäiteks raadio ja teleri välja lülitada.Lapsele võib rääkida väikese unejutuvõi laulda hällilaulu.
Uni
Imikud magavad erinevalt — mõned rohkem,teised vähem. Esimestel elukuudeljääb laps süües tihtipeale magama.Hiljem võid harjutada last uinuma kasöömisest sõltumatult. Enamik beebisidprotesteerivad, kui neid magama pannakse;tavaliselt kulub aega, enne kuinad alla annavad. Imikul on oskus endnäiteks lutti imedes maha rahustada.
Pööra tähelepanu lapse nutule _ vahelvõib ta nutta, sest on näljane, teinekordvõib nutu põhjuseks olla väsimus jamõnikord esinevad mõlemad põhjusedkorraga. Magamapanemisel rahusta lastja kussuta teda.
Võib-olla on hea hoidahällis kaisulooma või lahtivolditavatraamatut. Pea meeles, et liialt suur hulkmänguasju segab uinumist. Vastsündinupannakse magama külili, kuni takasvab ja suudab end ise pöörata.Jälgi, et Su lapsel ei oleks liiga palavega külm.
Meditsiiniline läbivaatus
Sünnitusmajas vaatab lastearst(neonatoloog) Su lapse läbi kohe esimeselpäeval pärast sündi ja samuti ennekojuminekut. Mõnes sünnitusmajasvaatavad lastearstid lapsi läbi iga päev.
Nädala jooksul pärast kojuminekut tulevadlast vaatama elukohajärgne lastevõiperearst ning meditsiiniõde. Kuielad linnas, vali juba raseduse ajal omalapsele arst ning lepi temaga kokku.
Ainevahetushaiguste skriining
Kõigil vastsündinutel võetakse 3.-4.päeval vereproov, et välja selgitada kahehaiguse olemasolu, mida lapsel veelväliselt diagnoosida ei saa, kuid millevarane avastamine ja ravi hoiab äraraske ajukahjustuse.
Esimeseks neist on harva esinev pärilikhaigus — fenüülketonuuria, mille puhulimiku organism ei ole võimeline ümbertöötama teatud valke. Selle haiguse korralpeab laps normaalse kasvu ja arengutagamiseks järgima eluaegset dieeti, etvalgumürgid ei kahjustaks tema aju.
Teiseks haiguseks on kilpnäärme kaasasündinudalatalitlus ehk hüpotüreoos,mille puhul tuleb varakult alustadakilpnäärmehormoonide asendusravi.
Kui lapsele tehtud analüüs(id) ei olekorras, saadetakse koju kiri ja kutsutakseTartusse kordusanalüüsile.Vajadusel alustatakse ravi.
Vaktsineerimine tuberkuloosi vastu
Tuberkuloosi vastu vaktsineeritaksevastsündinuid sünnitusmajas nendeesimesel elunädalal. Õde süstib väikesekoguse vaktsiini lapse vasaku õlavarrenaha sisse. Sinna tekib väike kublake,mis kaob mõne minutiga. Teisel elukuulhakkab süstekoht punetama, mädanebveidi ja hiljem jääb sinna väike arm.
Selle protsessi järel arenevad välja tuberkuloosivastasedkaitsekehad. Tuberkuloosi,mis on ohtlik ja väga halvastiravile alluv nakkushaigus, esineb Eestistänapäeval palju. Seetõttu on kõigi vastsündinutevaktsineerimine väga olulinenende hea tervise kindlustamiseks.
Vaktsineerimine B-hepatiidi vastu
Paljudes Eesti sünnitusmajades vaktsineeritaksevastsündinuid juba praeguB-hepatiidi vastu, lähiajal hakkab seehõlmama kõiki lapsi. Piisav immuunsusselle ohtliku ja väga nakkava haigusevastu kujuneb pärast 3. süsti, mistõttulaps saab vaktsiini ka veel 1- ja6- kuuselt perearsti juures läbivaatuselviibides.
Allergia
Raseduse ajal küsitakse, kas Sinul endalvõi Su teistel lastel on allergilisi haigusi(astma, heinapalavik, ekseem jne). Neidsaab ära hoida, vältides lehmapiima võisellel põhinevaid kunstlikke piimatooteid.
Imikut soovitatakse rinnaga toitavähemalt esimese eluaasta lõpuni võikauemgi. Kui pead allergilisele lapseleandma kunstlikku toitu, soovitataksekasutada spetsiaalseid toidusegusid.Täpsemat teavet saad oma arstilt võiallergoloogilt.
NB! Imikud on kaitsetudpassiivse suitsetamise suhtes, mis suurendabneil riski allergia tekkimiseks.
Väljaheide
Esimesel paaril päeval on väljaheidemust (mekoonium) ning koosneb looteelujääkidest. Kui lapse imetud piim onseedunud, muutub väljaheide aegamisirohkem kollaseks ja sõmeraks. Algulvõib rinnapiimatoidul olev laps roojataigasse mähkmesse.
Hiljem jääb roojamineharvemaks ja see võib esinedaka ainult kord või paar nädalas. Roeon siis endiselt püdel ning kõht ei olekinni — lihtsalt kogu piim seeditakseära ja jääke jääb vähe. Pudelitoiduloleval lapsel aga on sageli probleemikskõhukinnisus.
Füsioloogiline kollasus
Paljudel vastsündinutel tekib 3.-4. elupäevalkollakas jume, mis kaob tavaliseltiseenesest, kui imik hakkab rohkemsööma. Tavaline päikesevalgus aitabsamuti kollasust vähendada. Võid asetadahälli akna lähedale või lapsegapalju välisõhus viibida.
Kollasus on tingitud kollakasrohekastainest, mida nimetatakse bilirubiiniks.See vabaneb verevärvnikust vere sünnijärgseümberkõlastumise tõttu. Mõnedelimikutel ilmneb kollasus lausa sel määral,et tuleb kasutada valgusravi ja tilgutadaveeni lisavedelikku.
Kui lapse maks ei suuda veel piisavalthästi bilirubiini ümber töötada,võib selle kõrge tase last kahjustada.Valgusravi aitab organismil bilirubiinistvabaneda.
Su laps lamab mõnusaltsoojas ja ta silme ette on asetatudpäikeseprillid, et ravilambi valgus tedaei häiriks. Valgusravil olevat last peabvahepeal rinnaga toitma, sest siis eritubkollane aine paremini. Kollasuse vastuaitab ka varane rohke imetamine.
Hingamine
Esimesel paaril nädalal võib vastsündinuhingamine olla üsna ebakorrapärane,kuid see muutub. Esineda võib niikiire kui ka aeglase hingamise perioode.
Naba
Naba tuleb hoida puhta ja kuivana. Peseseda, kui last vannitad. Nabaköndispole närvikiude ja selle puudutamineei tee valu. Nabakönt eraldub enamasti7.- 14. päeval pärast sündi ja on täiestinormaalne, kui pärast seda tuleb haavastveel natuke veresegust eritist.
Kuni naba paraneb, puhasta seda 1-2korda päevas vesinikülihapendiga võimõne 70° piirituslahusega (näiteks saialilletinktuuriga),mida müüakse apteegis.
Eelnimetatute puudumisel sobibka tavaline viin. Selleks, et ei tekikspõletikku, tuleb nabast välja puhastadakõik koorikud ja eritis. Kui naba ümbrusmuutub punetavaks või läheb paiste,tuleb last kiiresti näidata arstile.
Ära kata naba mähkmega seni, kuni seeon lõplikult paranenud; võid kasutadaspetsiaalseid vastsündinute mähkmeid.Kui Sul on poisslaps, pane tema nokumähet vahetades suunaga allapoole.
Nahk
Imiku nahavärv ja välimus võivad ollaväga erinevad. Paljude imikute käed jajalad on alguses sinakad. Tihti on seetingitud sellest, et vastsündinu vereson suhteliselt palju punavereliblesid javeri on üsna paks.
Esimeste päevadekaalulangus teeb vere veelgi paksemaks,halvendades verevoolu väikestesveresoontes. Vahel on vereringe ümberkõlastuminehilinenud ning esimestelelupäevadel võivad seetõttu avaldudavereringehäired. Niisiis ei pruugi seealati olla külmast.
Paljude vastsündinute nahk reageeribvälisõhule nii, nagu oleks see kõrvetadasaanud: esimestel päevadel tekib intensiivnepunetus, millele hiljem järgnebnaha ketendamine. Selline reaktsioonvõib esineda esimese elukuu lõpuni.Lapse nahale tuleks määrida niisutavatja pehmendavat lastekreemi.
Vastsündinu nahal, eriti ninal, otsmikulja lõual, võivad esineda ka väikesedrasunäärmed (valged vistrikutaolisedtäpid), millega pole vaja midagi ettevõtta. Suured rasunäärmed on tavaliseltkehal ja seljal. Rasunäärmeteümber muutub nahk tihti punaseks javõib tunduda, et imikul on nahalööve.
Rasunäärmete reaktsioon on tegelikulttingitud sünnijärgsest kohanemisest.See on täiesti normaalne nähtus egatähenda, et imikul on mõni nahainfektsioon.
Sünnituse ajal emalt saadudhormoonid põhjustavad vastsündinurinnanäärmete paisumist ja vahel isegipiima eritumist. Seda võib esineda niipoistel kui ka tüdrukutel. Samal põhjuselvõib vastsündinud tüdrukutel esinedavähest vereeritust tupest. Ka sellepärast pole vaja muretseda: eritus näitab,et vastsündinud tüdrukul on olemasnäärmekude, mis reageerib hormoonstimulatsioonile.
Vastsündinud poistelvõib munandikott olla tihti punane japaistes. Kõik need nähud kaovad mõnenädalaga iseenesest.
Puusad
Lastearst kontrollib juba sünnitusosakonnasvastsündinu puusi, et avastadakaasasündinud nihestust. See onseisund, mil puusaliigese pesa on liigaväike ja reieluu pea võib pesast kergestivälja tulla. Nihestust saab avastadauuringuga, mille käigus pöörataksebeebi reieluud puusakondi juures 90-kraadise nurga all väljapoole.
Kui teguon kaasasündinud nihestusega, kaasnebselle liigutusega prõksatus. Kuipuusaliigese nihestust või arenguhäiretimikueas ei ravita, hakkab laps lonkama.Hoolikas asendravi ja võimlemineesimesel eluaastal teeb imet.
Vajadusel võib raviga alustada kohe,kasutades erilisi “trakse”, mis hoiavadimiku jalgu “konnaasendis”. Ravikskulub umbes 3-6 kuud. Imikut see eikahjusta. Last ravib lasteortopeed.
Imiku äkksurma sündroom
Õnneks esineb üsna harva juhuseid,mil täiesti terve imik lõpetab magamiseajal teadmata põhjustel hingamise egaärka enam. Seda nimetatakse ka hällisurmaks.Kuid siiski:
