Mida teha, kui ma ei taha seda last?
Küsimusi tuli palju ja kõigile vastata ei jõudnud, sest iga mure vajab individuaalsemat lähenemist. Kui kellelgi on mure, mis jäi siin küsimata või on soov ise spetsialisti jutule minna, siis Christine Kraas on valmis teid oma nõuandlas vastu võtma. Soovi korral kirjutage talle christine.kraas@yahoo.se.
N47, 18.04.2010 11:18
Kui suur on tõenäosus, et selles vanuses veel rasestuksin? Kasutasin aastaid beebipille, viimastel aastatel puudus mul aga täielikult menses. Peale mehest lahkuminekut 2 aastat tagasi lõpetasin ka pillide võtmise, mensest algul ei tulnudki, olid ka kerged kliimaksinähud — higistamine, unehäired, meeleoluhäired- mis aga võisid ju ka stressist tingitud olla, sest ajapikku kadusid. Siis järsku, 4 kuus tagasi oli suur verejooksu mõõtu menses, arst mingit viga ei leidnud, tehti ultraheli ja võeti proovid. Kuu aja pärast jälle sama lugu. Ja nüüd jälle “vaikus” juba mitu kuud… Ma ju ei muretseks, eks see üleminekuiga olegi ju selline segane, aga… Leidsin endale sõbra, kellega meelsasti ka intiimselt suhtleks. Aga väike hirm on — olen ma veel viljastumisvõimeline või ei siis, jube oleks ju veel selles vanuses rasestuda, samas aga kondoomi kasutada poleks tahtmist ja vajadust… Arsti juurde minna on hetkel tülikas, viimati ta küll ütles, et kuna juba mitu aastat korralikku mensest olnud pole, siis tõenäoliselt rasestumisohtu pole… Aga — kas ikka võin kindel olla…
Tere!
Tõenäosus rasestuda võib küll olla väga väike, kuid siiski olemas. Seega minu soovitus oleks kasutada kondoomi. Pidev ebalus tõstab pingeid nii suhtes kui seksuaalelus, see omakorda ei lase armuelu nautida ning peagi hakkab iha raugema. See omakorda jahendab suhet- tekib surnud ring ning võite seista silmitsi lahkumineku ees.
marge, 18.04.2010 18:50
Tere!
Olen 22 a ja elukaaslasega oleme üritanud last saada juba pea 1,5 a. Mõlemad oleme käinud kontrollis ja kõik on OK,aga ei ole ikka veel kuidagi õnnestunud.Mida edasi teha????
Tere!
Soovitan pühenduda armastusele. Intiimelus keskenduda naudingu jagamisele ning mängulisusele. Lapse saamine ei peaks olema eesmärk omaette. See võiks olla nagu kirss vahukoorele nagu kingitus heale seksile. Suur soov tekitab palju pingeid ning saab hoopis piduriks lapse saamisel. Küsin ühe küsimuse- mis on kõige suurem hirm lapse saamisel? Sageli võib selle teada saamine aidata sammu edasi.
pillid, 18.04.2010 20:03
Olen 5 aastat võtnud Harmonet pille. Kas enne rasestumissoovi tuleks pillide võtmine lõpetada mõni kuu varem?
Aitäh!
Tere!
Pillide võtmise lõpetamine ei tähenda seda, et kohe rasestutakse. Kui küsimus on selles, kas pillid mõjutavad kuidagi lapse tervist, kui koheselt peaks rasestuma, siis seda pole tõestatud. Rasestumine on üsna keeruline protsess ka siis, kui naine pole eelnevalt mingeid rasestumisvastaseid vahendeid kasutanud. Seega võiks arvestada paari aastast perioodi rasestumise jaoks.
n25, 18.04.2010 20:56
Tere!
Viimased kolm kuud oleme elukaaslasega seksinud ilma kaitsevahenditeta. Samas sel ajal, kui arvan endal olevat nn ohtlikud päevad (nimelt on tsükkel üsna ebakorrapärane olnud viimased pool aastat), oleme seksimist või sperma sisselaskmist vältinud. Mõlemad küll räägime, et lapsega tuleb pisut veel oodata, aga nõnda käitudes tundub, et mõlemad siiski ootame, et “midagi” juhtuks. Seni ei ole juhtunud ja olen saanud aru, et ega nii kergelt ei juhtugi.. Teiste naiste jutud kinnitavad sama. Hea küll, see selleks, juhtub siis, kui juhtuma peab :)
No mis suur mure see ikka nüüd on, aga asi on hoopiski selles, et ma ei julge enam eriti alkoholi tarvitada. Mitte et see oleks mõni hädavajalik tegevus, aga iga kord, kui on mõni sünnipäev v sõpradega istumine ja pakutakse alkoholi hakkan ma mõtlema, et järsku olen rasestunud ja kahjustan loodet.. Loomulikult ei keela mul keegi keelduda ja hea ongi, kui ei tarvita, aga vahel on nt isu lemmikõlle järele.
Kas ma käitun vastutustundetult?
Tere!
Kerge alkohol mõõdukas koguses ei kahjusta sind ega tulevast last. Hoopis rohkem teeb kahju stress, pinged, negatiivsed mõtted, halvad suhted; haigused, ravimid…
Rääkige omavahel selgeks lapse saamise küsimus selleks, et ühel päeval ei tuleks seista silmitsi küsimusega, mis ja kuidas edasi — veel pole õige ja sobiv aeg ning abort on kõige parem lahendus antud olukorras.
Alina, 18.04.2010 23:26
Tere, Asi on selles , et ma olen rase. Mees tahab et ma teeksin abordi. 7 nädal on peal, 28 aprill sain aja arsti juurde. Abordi teha ma ei taha,kuna üks laps on juba mul ära kukkunud, S.T. nurisünnitus. samuti olen ma astamaaige. Küsimus on selline, et kui ma teen nüüd abordi , kas tulevikus saan veel lapsi?
olen 20 aastane neiu.
Tere!
Kahjuks ei saa ma sulle lubada, et peale aborti 100% kindlasti rasestud. Tänapäevased rasedust katkestavad meetodid on küll suhteliselt ohutud, kuid garantiid ei anna. Kui sa soovid väga seda last saada, siis püüa teada saada, mis on sinu partneri kõige suuremad hirmud ja mured seoses sellega . Samuti räägi talle oma hirmudest, muredest kui sa oled sunnitud abordi valima. Räägi sellest, kui väga sa last soovid, mida tähendab sulle eelmise lapse kaotus ja mida tunned seoses selle rasedusega. Ole väga aus ja avameelne. Abort jätab naise hinge väga suure haava, mis võib hiljem mängida suurt rolli järgmise lapse saamisel või saamata jäämisel. Kindlasti mõjutab see samm oluliselt teie paarisuhet. Seega, enne kui midagi teed, võta ette suur südamest südamesse jutuajamine. Kui see tundub võimatu, siis kasutage nõustaja abi.
Vicki, 19.04.2010 12:29
Minul järgnev mure, kahtlustasin rasedust ja pöördusin naistearsti poole, arst läbivaatuse tulemusena ütles, et tema mingit rasedust ei näe ja arvatavasti tegu lihtsalt tsüklihäirega ja kutsus tagasi alles pea kuu hiljem.Vastuvõtule minnes tuli välja, et nad ise ultraheli ei tee ja saatsid mu ultrahelisse, selgus mulle tohutu suure üllatusena, et olen juba 12 nädalat rase ja seega abordi tegemine välistatud….see minu jaoks suur šokk kuna pole lapse saamiseks valmis ja tegin omaltpoolt kõik, et õigeaegselt kõik laheneks aga praegu näen täiesti süüd arstil, kuidas ta ei märganud kui radedus oli siis juba kestnud 6 nädalat….arst pakkus välja et ainuke lahendus oleks leida mingi tervislik põhjus, vaid siis saaks veel rasedust katkestada…..tahaksingi teada mis haigused sinna alla kuuluvad ja kelle käest vastava tõendi saaksin….loodan siiski, et mingigi lahendus veel leidub….
Tere!
Kujutan ette, mida oma südames tunned. On väga kahju, et sinuga nii läks. Raseduse varajases järgus on täiesti võimalik, et see jääb diagnoosimata, eriti siis, kui uurimise võimaluseks on ainult vaginaalne läbivaatus, vahel jääb ka ultraheliga uurides rasedus märkamatuks. Antud olukorras võid tunda viha ja süüdistada arsti, mis on täiesti inimlik ja loomulik, kuid muud lahendust, kui see lapsuke ilmale kanda, mina ei tea ega näe. See tõend, mida soovid, on kelleltki valevande nõudmine, mina ei tea kedagi, kes seda oma südametunnistusele võtaks. Soovitan oma pahameelt arstiga jagada ja seejärel vaadata edasi, kuidas parimal viisil tulevane lapsuke siia ilma kanda ja sünnitada. Õige pea hakkab laps sinu kõhus tundma neid emotsioone ja tundeid, mida tema kohta tunned. Kui oled vihkavas meeleolus, siis annad oma lapsele sellise stardipaketi, mida tuleb tal kanda terve elu. Usun, et sa ei soovi seda oma lapsele, seega leia endale nõustaja, kes aitaks sul kohaneda antud olukorraga ning toetada sinu lapseooteaega, et võiksid seda teha rõõmu ja armastusega enda ning lapse vastu.
Mari, 14.04.2010 12:59
Olen oma elukaaslasega elanud aktiivset suguelu praeguseks umbes kaks aastat. Suhte algusaastatel kasutasime vahekorras olles alati kondoomi kaitsevahendina. Veidi pärast seda lasin arstil endale välja kirjutada beebipillid. Naistearst kirjutas mulle välja yasminelle tabletid, mida jõudsin kasutada umbes poolteist kuud — seejärel seksisime mehega ilma kondoomi kasutamata. See osutus kahjuks väga ebameeldivaks, sest sperma tegi mulle seestpoolt haiget. Kõrvetav tunne oli ja ebamugavustunne kestis umbes 15-20 minutit.
Lõpetasin pillide võtmise ja peale seda juhtumit oleme me teinud nii, et mees tõmbab õigel hetkel välja ja lõpetab kuskile mujale, mitte minu sisse. Tean, et katkestatud suguühte puhul on rasestumisvõimalus päris suur aga kuna seda pole siiski pooleteise aasta jooksul juhtunud, on mul tekkinud mure. Kas on võimalik, et mina või mu mees oleme viljatud? Või on mu muretsemine asjatu? Lisaks, kui suur on tõenäosus, et ma võin olla oma mehe sperma vastu allergiline?
Lisaks küsimus, et kus kohas on võimalik naiste ja meeste viljakust üldse testida ja kas see maksab?
Ette tänades!
Tere!
Ilma lähemalt uurimata, ei saa ma midagi kindlat väita, kuid usun, et olete mõlemad vilja kandvad. Rasestumine on üks keeruline protsess, mis õnnestubki väga harva. Katkestatud suguühe võtab võimalust oluliselt vähemaks.
Selleks, et teada saada, kas oled mehe spermale allergiline tuleks uuesti katsetada, kuidas keha hetkel reageerib. Ennem, siis kui alustasid kondoomivaba suguelu, langes samale ajale mitu faktorit, mis võisid sinu poolt kirjeldatud kaebuse tekitada. Esiteks kasutasid pille, mis muutsid sinu keha hormonaalset seisundit ja seeläbi mõjutasid tupe keskkonda, mis muutus palju hapramaks ja tundlikumaks ning seeläbi tajusid spermat kõrvetavana- oleksid võinud minna oma kaebusega arsti juurde tagasi, rääkida mure ära ning vahetada need pillid sulle sobivama koostisega pillide vastu. Teiseks hakkasid just suguelu elama selliselt, kus puutusid kokku teise inimese kehavedelikega/ mikroflooraga- vaatamata sellele, et mõlemad paarilised on terved, vajab keha kohanemiseks aega. Vahel tekitab teise inimese kehavedelik ärritust. Kehal on võime end ise tasakaalustada, selleks tuleb lihtsalt aega anda. Kahe faktori koostoime või üks neist võis anda sellise kaebuse. Usun, et nendele lisandus ka närvipinge, mis alati võimendab kehasümptome.
Mehe viljakust saab testida nt Androloogiakeskuses Tallinnas ja Tartus. See on tasuline teenus. Naise puhul otseseid teste pole. Kaudseid uuringuid hakatakse tegema siis, kui naine pole rasestunud kahe aasta jooksul olles sel ajaperioodil elanud aktiivset ja regulaarset kaitsmata suguelu.
