Noor ema on üllatunud: abikaasa tahtis vanemapuhkusele jääda, aga tööandja saatis ta pikalt ning ähvardas vallandamisega
Kui elu midagi on õpetanud, siis seda, et paberil võib kõik paista ilus, aga reaalses elus on reeglid teised. Vanemapuhkuse puhul on seadus ju paindlik, et seda saab hästi jagada. On ka meedias kajastatud edulugusid, et mees jääb hoopis ise lapsega koju.
Paraku enamikes töövaldkondades ei ole see võimalik ja ka kõrvalt vaadatakse viltu. Tähistasime just paari päeva eest väikest tähtpäeva: tütar sai viiekuuseks. Mul oli peas idülliline mõte, et aasta lõpuni olen veel mina temaga kodus ja siis võtab mees üle. Abikaasa oli selle mõttega igati päri. Ta on väga õnnelik iga hetke üle, mis saab meiega veeta.
Ma mainisin seda juba oma tööandjale (töötan ühes IT-firmas), seal oldi ülirõõmsad, et tagasi tulen. Pool aega saaksin teha ka kaugtööd ehk ikkagi kodus olla koos mehe ja lapsega. Mida ma ei osanud oodata, kuidas suhtub mehe tööandja. Üks ehitusvaldkonnaga seotud firma, mees on insener. Ma täpsemaks ei lähe ega hakka nimesid nimetama, Eesti on väga väike ja nii võib keegi aru saada. Oleks veel muresid juures.
Jää tööle või näitame sulle ust
Põhimõtteliselt ütles ülemus abikaasale konkreetselt ei. Ta andis selgelt märku, et küll ta leiaks põhjuse mees vallandada või nö vastutulelikult koondada. Taoline olukord ajab vihale, aga mis on alternatiivid? Loomulikult võiks kuskile kaevata, aga bürokraatiarägastik ja sellele kuluv aeg on teada. Ja ka praegu ütles ülemus kõike omavahelises vestluses, seda pole kuskil ametlikult fikseeritud. Ta saaks mu meest valetamises süüdistada ja nii hoopis leidagi põhjuse vallandamises.
Teiseks: ses spetsiifilisemas ehitusvaldkonnas on ring suht väike, kõik tunnevad kõiki. Mehe ülemusel on väga lai tutvusringkond ja tööalaselt on ta väga hinnatud. Ma kardan, et konflikt ja riid temaga võiks väga halvasti lõppeda ja edasipidi on tööd saada keeruline.
Nii oligi variant see, et ikka lüüa rusikas lauale ja nõuda oma õigusi või mitte. Võime paista nõrkade inimestena, aga lõime käega. Lapsega olen vanemapuhkusel ikkagi vaid mina. Ametikoht kui selline mehele väga meeldib ja ta kardab liiga palju sildu põletada. Piinlik oli muidugi see, et ülemus veel rääkis, et oli juba korra nii vastutulelik: lubas talvel võtta 10 päeva isapuhkust. Väga lahe tõesti, see on ju seaduses öeldudki, et 10 päeva on kindlalt lubatud.
Tuttavad imestasid: kas sul hakkas kodus igav?
Ka üleüldiselt tundub, et ega seda peeta veel väga normaalseks, et isa ise lapsega koju jääb. Kui ma olen seda tuttavatele maininud, siis on küsitud ka, et miks me üldse nii tahtsime. Miks sa ise ei taha lapsega kodus olla? Kas on igav või liiga raske?
Ka abikaasa 62-aastane isa oli üpris tõre, kui kuulis, et poeg tahaks hoopis ise lapsega kodus olla. Ta hiljem küll seda ei öelnud, aga tema reaktsioonist jäi mulje, et tal oli hea meel, et kokkuvõttes olen vanemapuhkusel vaid mina.
Ja nii ongi, et seaduses paistab kõik ilus, aga eks lapsega on üldiselt kodus ikka vaid ema. Taustsüsteem teisi variante ei soosi.
