Ma tean, et rasedus ei ole alati kege ja uue lapse eest hoolitsemine võtab 110% noore ema ajast, kuid kuidas on võimalik, et mõned naised jätavad enda välimuse ja vahel ka hügieeni täiesti tahaplaanile? Ma ei usu mitte mingil juhul, et beebi kõrvalt pole võimalik kord päevas duši all käia või hetkeks pilk peeglisse heita.

Olen väga tihti näinud ühistranspordis või kauplustes mehi, kelle käe kõrval on teksade, botaste ja fliisiga naine, näost rõõsa ja ümmargune, pesemata juuksed kuklal patsis. Ja sellised on nii rasedad kui tittedega naised. Kas tõesti kasutatakse siis õigustamiseks last, et lapse kõrvalt on liiga kiire endaga tegeleda? Juukseid võib järgmisel nädalal ka pesta, peaasi, et beebi ei nuta? Midagi peale sporditossude ei ole võimalik jalga panna, sest beebi eest hoolitsedes peab mugav olema? Viimati kui ma uurisin, ei olnud mu tänavajalanõude hulgas ainsatki paari botaseid — kõnnin palju ja teate, ka miski peale botaste võib mugav olla.

Iseäranis kummaline on, kui ilmselgelt puuduliku hügieeni ja riietumisstiiliga emmekesel on samas uhked roosad kunstküün(is)ed. Kõik muu on hooleta, aga vot küüned peavad ilusad olema, siis teised naised näevad? Mõnikord on dressikomboga sobitatud ka kallis käekott või kuldehted. See näitab vaid üht — vahendeid nagu oleks, et seepi osta ja välja kasvanud juuksevärvi värskendada, kuid mõtted ja prioriteedid näivad mujal olevat.

Naised, kui te jääte rasedaks või olete juba lapse saanud, siis palun ärge jätke end unarusse. See pole ainult inetu vaatepilt, vaid on mingil määral ka mehe altvedamine. Tema armus teisse ja sai teiega lapse tõenäoliselt siis, kui teil oli veel šampoon vannitoas olemas. Miks peaks ta nüüd kartma midagi öelda, sest iga teie argument kõlaks stiilis “ole siis ise lapsega 24/7 kodus, kui ei meeldi”? Samuti, raseduskilodega on selline tore asi, et need kipuvad kaduma. Kui te veel aasta pärast lapse sündi ümmargune ja rõõsa olete, siis kui rumal peab mees olema uskumaks, et need on beebikilod, mitte teie istumine kodus suure vabanduse otsas, et kõik on lapse tõttu nii?

Ühesõnaga — väsinud ja luitunud emad pole kellegi silmarõõm. Ei mehe ega kaaskodanike. Nad võtavad vaata et isu lapsi saada üldse ära — noored tüdrukud mõtlevad, et kas emadus ongi siis selline? Tean isiklikust kogemusest, et ei ole. Jah, laps nutab ja ta tahab piima. Kuid ta ei pane oma väikest käekest ette, kui tahad pesemas käia ning su jalad ei lähe villi ja krampi, kui paned titega linnas käies midagi viisakamat jalga. Mõelge selle peale.

LOE KA: