Võtke endale aega

Arutlege ning otsustage, keda te täpsemalt vajate. Kas teile tundub, et lapsel oleks turvalisem, kui keegi hoiaks teda teie kodus või soovite inimest, kelle juurde oma  silmatera viia?
Kindlasti tasuks kaaluda hoidja kutsumist koju, kui tegu on väga argliku ja mitteseltsiva lapsega. Samuti juhul, kui laps vajab erilist tähelepanu ja tema hoidmisel ei jää aega teistega tegelemiseks. Kui laps haigestub kergesti ning tihti või on üliallergiline. Kui te soovite, et hoidja pühenduks vaid teie lapsele; käiks temaga beebikoolis, huviringis jne.

Olles otsustanud laps hoidja juurde viia, võiksite otsida koha, kus leidub talle ka eakaaslasi. Seda eriti juhul, kui plaanite ta hiljem lasteaeda panna. Nõnda harjub laps teistega mängima ja arvestama. Üheskoos on lihtsam õppida ka kõike eluks vajalikku, nagu potil käimist, iseseisvalt söömist, riidesse panemist jne.

Kindlasti tuleb kohe alguses selgeks rääkida, kuidas on hoiukodu reeglid nohu ja köha korral. Mõni laps põeb neid haigusi väga kergelt ja vanemad ei pruugi sel juhul probleemi tõsidust mõistagi. Seda enam, et tööl ei vaadata sugugi hästi, kui ema peab lapse nohiseva nina või kähiseva hääle tõttu pahatihti koju jääma. Samas on esimestel päevadel nohu ja köha väga nakkavad ja võib juhtuda, et mõni mängukaaslane neid märksa halvemini talub (paljudel väikelastel kaasneb nohuga ka kõrvapõletik).

Tutvuge inimesega

Rääkige sugulaste ja tuttavatega, kelle peres on lapsi. Võib-olla oskavad nemad hoidjat soovitada. Kui leiate inimese agentuurist, kuulutuste lehelt või foorumi kaudu, võiksite samuti küsida soovituskirju või mõne eelneva „tööandja“ kontakttelefoni. Muidugi võib eelistada pedagoogilise haridusega hoidjat või kedagi, kes on läbinud vastava koolituse (eriti oluliseks peaksin esmaabi kursuste läbimist tõendavat dokumenti). Siiski usun, et on võimalik leida tore ja usaldusväärne inimene ka kõrvalt majast või ämma sõbranna näol, kellel ei ole küll ette näidata paberit, kuid kes võib teile jutustada oma toredatest kogemustest lastega.
Kui peate tegema valiku võõraste inimeste seast, leppige kohtumine kokku rohkem kui ühe kandidaadiga. Eelnevalt tasuks muidugi telefonitsi või kirja teel põhilised teemad (nt elukoht, kogemused, tasu jne) läbi rääkida, et jutt piinlikult lühikeseks ei jääks.

Millal esimest korda kohtuda?

Otsustanud hoidja kasuks, kelle juures ka teisi lapsi, võiksite esimeseks kohtumiseks valida ennelõunase aja. Siis on põnnidel kõhud täis ja mäng täies hoos. Jälgige, mil viisil hoidja nendega käitub ja kuidas lapsed temasse suhtuvad — kui täiskasvanud inimene suudabki teid ära petta, siis lapsed seda kindlasti ei tee. Siiski ei tohiks unustada, et mõni pisike on võõraste suhtes arglikum ja võib end teie juuresolekul seetõttu ka ebaharilikult üleval pidada. Nõnda ei tasu iga ujeda pilgu või jonnihoo peale kohe järeldusi tegema tõtata.
Ülisõbralikkusest olulisem on see, kuidas hoidja suudab lapsi julgustada, mängima suunata ja nende väikeste tujutsemistega hakkama saada.
Silmas tasub pidada ka hoiutingimusi. Kas lastel on piisavalt ruumi, kuidas on olukord puhtusega. Paluge, et teile näidatakse kööki, tuba, kus lapsed lõunaund magavad, kus neid vajadusel pestakse jne. Uurige õues viibimise võimalusi.

Ei ole mõtet hoidja eest varjata, et teil on ka teisi kandidaate. Kui olete oma otsuse teinud, andke sellest teada ka neile, kes valituks ei osutunud. Te ei pea selgitama, mis nende puhul teile ei meeldinud, küll aga võiksite mainida, miks te langetasite otsuse just teise hoidja kasuks. Sõbralik ja viisakas tagasiside on alati teretulnud. Nõnda saab hoidja teha järeldusi ja võimalusel ehk enda või hoiukodu suhtes midagi muutagi.