Alates 2017. aastast jõustub täitemenetlusaegse elatisabi regulatsioon, sealjuures jääb jõusse ka hetkel kehtiv kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise regulatsioon. Seega koosneb alates 2017. aastast elatisabi kahest elatisabist:

1) kohtumenetluse aegsest ning
2) täitemenetluse aegsest elatisabist.

Kohtumenetlusaegse elatisabi maksmist pikendatakse seniselt 90 päevalt 150 päevani, samuti tõuseb kohtumenetlusaegse elatisabi summa 100 euroni ühes kuus. Täiendavat informatsiooni hetkel kehtiva kohtumenetlusaegse elatisabi kohta on võimalik saada Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt (http://sotsiaalkindlustusamet.ee/elatisabi/).

Täitemenetlusaegse elatisabi taotlemise eelduseks on, et lapse kasuks on tehtud elatise kohtulahend, mis on ka jõustunud. Olukorras, kus võlgnik ka jõustunud kohtulahendist tulenevat ülalpidamiskohustust ei täida, tuleb lapse esindajal pöörduda kohtutäituri poole ning alustada elatise sissenõudmiseks täitemenetlus ning esitada täitemenetlusaegse elatisabi taotlus ka sellelesamale kohtutäiturile. Juhul, kui lapse elatise asjas on täitemenetlus juba käimas, esitab lapse esindaja sellelesamale kohtutäiturile üksnes täitemenetlusaegse elatisabi taotluse. Täitemenetlusaegse elatisabi taotlust saab esitada alates 1. jaanuarist 2017 ning taotlust saab kohtutäiturile esitada ka digitaalallkirjastatult.

Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse ka nendele lastele, kelle ülalpidamist maksma kohustatud isik elab ja/või töötab välismaal, mistõttu ei ole Eestis võimalik võlgniku suhtes täitemenetlust alustada. Kui võlgnik elab või töötab Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, mis on liitunud elatist väljamõistva kohtulahendi täitmise taotlemist Eesti keskasutuse kaudu võimaldava konventsiooniga (täiendavat informatsiooni leiate internetiaadressil http://www.juristaitab.ee/et/kuidas-eesti-kohtuotsust-voi-dokumenti-valismaal-tunnustada/elatisotsuse-tunnustamine), tuleb piiriülene täitemenetlust läbi Justiitsministeeriumi vastavas riigis alustada, samuti on lapse esindajal võimalik ka täitemenetlusaegse elatisabi taotlus esitada Justiitsministeeriumile. Siinkohal on oluline silmas pidada, et kuivõrd ei ole võimalik võlgniku suhtes Eestis täitemenetlust alustada, peavad välisriigi täitemenetluse raames võlgnikult kättesaadud summa laekuma siiski läbi Eesti kohtutäituri. Selleks peab lapse esindaja ise endale välja valima ja volitama vabalt valitud Eesti kohtutäituri elatist vahendama. Seega märgib lapse esindaja ka piiriülese täitemenetluse alustamise avalduses elatise saajaks sellesama volitatud kohtutäituri, kelle kaudu välisriigis kättesaadud summa lapse esindajale üle kantakse. Selliselt on riigil ülevaade ka välisriigist laekunud elatise osas, mille alusel on võimalik täitemenetlusaegset elatisabi arvutada ning elatisabi välja maksta.

Täitemenetlusaegse elatisabi taotlemisel tuleb arvestada, et elatisabi saamise eelduseks on, et lapse elatise asjas on täitemenetlus kestnud juba vähemalt 4 kuud. Selliselt on võimalik võlgnikul vabatahtlikult oma kohustust täita, samuti on nelja kuu jooksul kohtutäituril võimalik kõiki seadusest tulenevaid sunnimeetmeid võlgniku suhtes rakendada. Riik asub elatisabi maksma nendel juhtudel, kus võlgnik ka täitemenetluse raames suure tõenäosusega oma ülalpidamiskohustust täitma ei hakka, ning nimetatud nelja kuu jooksul on võimalik võlgniku maksekäitumisele ka hinnang anda. Nendel juhtudel, kus võlgniku suhtes on täitemenetlus täitemenetlusaegse elatisabi taotlemise hetkel kestnud juba vähemalt 4 kuud, täiendav 4-kuuline periood ei kohaldu. Oluline on üksnes see, et enne täitemenetlusaegse elatisabi maksmist oleks lapse elatise asjas täitemenetlus kestnud vähemalt 4 kuud.

Näiteks algatab lapse esindaja lapse elatise asjas täitemenetluse 10. jaanuaril 2017 ning samaaegselt esitab ka täitemenetlusaegse elatisabi taotluse. Sellisel juhul kohaldub 4-kuuline periood veebruar-mai eest. Kui 4 kuud on maikuu seisuga möödas ning võlgnik ei ole lapse ees võlgnevust likvideerinud, hakkab riik arvestust pidama selle üle, kas ja kui palju lapsele ühes kuus elatist laekub, tähendades, et kui juunikuus lapsele nõuetekohaselt elatist ei laeku, teostab riik hiljemalt 5. juuliks tagasiulatuvalt juunikuu eest elatisabi väljamakse.

Näiteks, kui lapse elatise asjas on täitemenetlust täitemenetlusaegse elatisabi taotluse esitamise hetkel kestnud juba vähemalt 4 kuud, lapse esindaja esitab taotluse 10. jaanuaril 2017, hakkab riik elatise laekumise eest arvestust pidama alates veebruarikuust, ning kui veebruarikuu eest ei ole lapsele nõuetekohaselt elatist laekunud, teostab riik hiljemalt 5. märtsiks tagasiulatuvalt veebruarikuu eest elatise väljamakse.

Kellel on õigus elatisabile?

Elatisabile on õigus lapsel kuni 18-eluaastaseks saamiseni või juhul, kui laps jätkab õpinguid, siis kuni lapse 21-eluaastaseks saamiseni. Seega tagab riik täitemenetlusaegse elatisabi maksmisega lapsele igakuise ülalpidamise vastavalt 18 või 21 aastaseks saamiseni. Täitemenetlusaegse elatisabi taotluse esitab lapse esindaja või kui laps on saanud täiskasvanuks, esitab laps täitemenetlusaegse elatisabi taotluse isiklikult. Samas on eelduseks siiski, et jõustunud kohtuotsuse alusel on elatise asjas täitemenetlus alustatud ning elatisabi taotlus on esitatud sellelesamale kohtutäiturile, kes elatise täiteasja menetleb.

Kui suur on täitemenetlusaegne elatisabi ning kuidas seda arvutatakse?

Täitemenetlusaegse elatisabi suurus on kuni 100 eurot ühes kuus ühe lapse kohta.

Kui kohtulahendiga on välja mõistetud väiksem summa kui 100 eurot ühes kuus, on ka täitemenetlusaegse elatisabi maksimaalne suurus vastavalt kohtulahendis väljatoodule. Täitemenetlusaegse elatisabi arvutamisel arvestatakse ka võlgniku poolt täitemenetluse raames makstud summasid. Näiteks kui kohtulahendiga on lapse kasuks välja mõistetud igakuine elatis 210 eurot, võlgnikult on maikuu eest laekunud 40 eurot, maksab riik hiljemalt 5. juuniks täiendavalt 60 eurot elatisabi (100 eurot — 40 eurot). Kui kohtulahendiga on lapse kasuks välja mõistetud 80 eurot ühes kuus ning võlgnikult ei õnnestu maikuu eest elatist kätte saada, teostab riik hiljemalt 5. juuniks elatisabi väljamakse 80 euro suuruses.

Perekonnaseadus § 100 lg 4 sätestab, et elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Seega peaks iga kalendrikuu lõpus juba järgmise kuu elatis laekunud olema. Näiteks peab maikuu elatis olema tasutud juba aprillikuu lõpuks. Kui aga võlgniku palgapäev on nt kalendrikuu alguses, on tavapärane, et elatis makstakse iga kalendrikuu alguses, mistõttu võib elatise maksmise praktika ka varieeruda. Täitemenetlusaegse elatisabi laekumise arvestamisel loetakse iga kalendrikuu arvestusperioodi eelmise kuu 15. kuupäevast kuni arvestusperioodi all oleva kuu 14. kuupäevani. Seega kui kohtutäitur on lapsele kandnud elatise üle 10. aprillil, on tegemist aprillikuu elatise maksega. Kui kohtutäitur on lapsele kandnud elatise üle 17. aprillil, tuleb makse lugeda maikuu elatiseks. Näiteks kannab kohtutäitur lapsele 16. märtsil üle 20 eurot ning 13. aprillil 30 eurot — selliselt on aprillikuu eest lapsele võlgniku poolt elatist laekunud kokku 50 eurot. Hiljemalt 5. mail maksab Sotsiaalkindlustusamet lapsele täiendavalt elatisabi 50 eurot. Kui aprillikuu arvestusperioodil ei laeku võlgnikult raha, mida kohtutäituril oleks võimalik lapsele edasi kanda, teostaks Sotsiaalkindlustusamet hiljemalt 5. mail lapsele ülekande 100 euro suuruses. Kui lapsele on laekunud nt 31. juulil 50 eurot, on tegemist augustikuu elatisega ning kui 14. augusti seisuga ei ole lapsele rohkem elatist laekunud, teostab Sotsiaalkindlustusamet hiljemalt 5. septembril augustikuu elatisabi väljamakse 50 euro suuruses. Seega on oluline, et ka elatisabi saajal oleks võimalik arvestust pidada selle üle, kui palju ja mis kuupäeval on kohtutäituri kaudu võlgnik lapsele elatist tasunud, kuivõrd arvutatakse ka täitemenetlusaegse elatisabi suurus vastavalt lapsele makstud summade alusel.

Kas seoses viimaste sätetega tulid elatisabi taotlemisprotsessi ka mingid muutused?

Võrreldes kehtiva regulatsiooniga (kohtumenetlusaegne elatisabi) on täitemenetlusaegse elatisabi regulatsioon küllaltki erinev. Olulisemaks muutuseks on see, et kohtumenetlusaegse elatisabi saamiseks pöördub lapse esindaja endiselt Sotsiaalkindlustusameti poole ning elatisabi makstakse välja kogu perioodi eest ühe korraga, täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks tuleb pöörduda lapse elatise asjas täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri poole ning kui täitemenetlus on kestnud vähemalt 4 kuud, hakkab Sotsiaalkindlustusamet tagasiulatuvalt iga kuu kaupa elatisabi maksma.

Kelle poole muredega pöörduda?

Elatisabi taotlemise ja maksmise kohta on edaspidi võimalik infot saada Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt või Sotsiaalkindlustusametiga ühendust võttes. Elatise võlgnevust ning täitemenetlust puudutavates küsimustes tuleb pöörduda täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri poole. Nagu ka eespool mainitud, peab ka lapsevanematele olema arusaadav, kuidas elatisabi arvutatakse — mis on elatise maksmise arvestusperiood, missugune on elatisabi arvutamise valem ning millal toimub elatisabi väljamaksmine. Kuna täitemenetlusaegse elatisabi regulatsioon rakendub alates 2017. aastast, on oluline, et riik teeks seoses uue regulatsiooni jõustumisega ka piisavat teavitustööd. Siinkohal tuleks rõhutada, et juhul, kui elatist maksma kohustatud isik oma ülalpidamiskohustust ei täida, on mõistlik pöörduda elatise nõudega kohtusse, kuivõrd on elatisabi saamise eelduseks just nimelt lapse kasuks tehtud elatise kohtulahend.