Suuremaks sirgunud lapsed ei püüdle just eriti koos vanematega aega veetma. Nende jaoks on hetkel tähtis oma koha leidmine selles maailmas. Ning see maailm koosneb enamasti eakaaslastest. Jah, on küll kurb. Ent samas võib leida mõningaid läheduse hetki.

Sisemine audit

Alustuseks tuleb endale ausalt tunnistada, mida te vanematena tegelikult tahate. Soovi taga olla alati kõrval peitub sageli liigne muretsemine ja isiklikud probleemid. Nooruk tunnetab seda ning hakkab vastu.

Teda peletavad kindlasti eemale:

Kontroll. Varem rääkis laps teile kõigest, alates riiust klassikaaslastega, kuni valutava põlveni. Nüüd aga võib kuulda vaid neutraalset: „Kõik on normaalne“. Ärritute, tema samuti. Sest ta ei mõista veel, et inimesed muretsevad mitte ainult väikeste ja abitute, vaid ka armsate pärast.

Etteheited. Häbistate teda ja tahate, et ta end süüdlasena tunneks selle eest, et teeb teile haiget. Vastuseks kuulete agressiivset või hooletut reaktsiooni. See on kaitse ja signaal, et laps on ikka veel teist väga sõltuv. Ning etteheited traumeerivad teda oluliselt.

Varjatud soovid. Teismeline ei taha minna ooperisse, näitusele või teie sõprade juurde. Probleem on selles, et ta aimab sellistes kutsetes vormida teda eeskujulikuks nooreks, just selliseks, kes eksisteerib oma vanemate ettekujutustes. Ta on vihane ja solvunud. Arvab, et ta on teie meelest halb ning seetõttu püüate teda „parandada“.

Armukadedus. Jah, sellel eluetapil on sõbrad talle tähtsamad kui perekond. Ent ühel hetkel ta kasvab, saab kõigest aru ja muutub. Samas ei tasu talle seda mõtet lõputult korrutada — ta ei usu niikuinii. Leiab, et see on järjekordne etteheide ning solvub.

Uute rollide katsetamine

Nii väga, kui te ka ei tahaks, tuleb siiski ümber mõtestada ettekujutus oma lapsest. Elurõõmsa lapsukese asemel näete nüüd enda ees habrast, haavatavat ja ärevat inimest, kes kõigest hingest soovib saada lahedaks kutiks… Sellele olendile, kes ei jõua mitte kuidagi järele oma kasvule, kes kannatab sada korda päevas stresside all, on tarvis veidi teistsugust lapsevanemat, kui tal oli näiteks kolmandas klassis.

Noorukile meeldib täiskasvanu, kes:

  • Peab teda eelkõige heaks inimeseks.
  • Elab oma elu, seejuures seda nautides.
  • Oskab temaga rääkida tähtsatest asjadest. Ta ei esitle ennast autoriteedina, vaid inimesena, kes rahulikult väljendab oma arvamust. Tegelikult vajab laps isegi väga täiskasvanuga suhtlemist. Õige sageli püüab ta leida vanemat sõpra, kes teda oskaks juhtida. Ent tavaliselt ei vali ta sellesse rolli oma vanemaid, vaid kedagi teist. Vanemate peal aga asutakse katsetama mitmesuguseid kommunikatiivseid tehnikaid. Isalt, eriti aga emalt, õpib teismeline saavutama armastust ja toetust, oskamata seejuures kasutada väljendit „ma armastan“. Ehk pole see mitte see, mida vanemad tahaksid, ent just ühistest muredest sel keerulisel perioodil kujunevad head suhted täiskasvanud lastega. Jättes hüvasti lapsepõlvega kukutab laps vanemad pjedestaalilt. Kui ta siis lõpuks endas selgusele jõuab, näeb neid juba täiskasvanud inimese silmadega. Ning siis algab elus uus huvitav periood.

Kõik on rahulik

Kui puudub terav konflikt ning laps ei pea enam oma enesehinnangut löökide eest kaitsma ning vanemaid vältima, asub ta nende käest enesekindlust ammutama ning just seetõttu on tal ka aega nendega koos olla. See on suur rõõm, ent sellesse tuleb mõislikult suhtuda.

Lülitu ta ellu seal, kus ta seda lubab. Näiteks aita organiseerida koolis ekskursioone või ühiskülastusi teatrisse.

Toeta last tema jaoks tähtsates projektides. Innusta, ent ära anna hinnangut.

Õpeta talle seda, mida ise hästi oskad. Vähestel õnnestub oma meisterlikkust lastele edasi anda. Raske on väljuda vanema rollist ning rääkida lapsega kui tavaline professionaal. Kas lapsele meeldib sinu töö või hobi? Tore, anna siis talle võimalus sellest osa võtta. Ning kui ettevõtmine toob tulu, siis leppige temaga kokku koostöös ning talle tuleb ka ausalt töö eest maksta.

Kaasa nooruk perekondlike sõitude planeerimisse. Olgu seal paiku, kuhu ta soovib minna kas üksi või koos teiega. Ja ära vea teda kaasa muuseumidesse ja poodidesse, kui see teda ei huvita.

Kui tema ettevõtmised pole sinu jaoks huvitavad, ära teeskle. Võibolla ei saa sa asjast lihtsalt aru. Siis palu, et ta seletaks, mida ta nimelt teeb. Kuula teda hoolega, ära kritiseeri ja ära ütle, et ta tegeleb rumalustega.

Ütle, et sooviksid temaga koos aega veeta, ent ära arvesta sellega, et ta on kohustatud koos sinuga olema. Lihtsalt kutsu, tee ettepanek, ent ära suru oma tahtmist peale.

Üldiselt vajavad teismelised oma vanemaid rohkem, kui nad seda välja näitavad. Kui neil pole põhjust karta, et alatasa lõhutakse nende hapraid piire, siis tunnevad nad tõelist rõõmu oma vanematega suhtlemisest.

Allikas: Dobrõje Sovetõ, juuni, 2018