Kummaline, kuid liigse kaalu probleem tekib sageli isututel lastel, kes rinnaga toitmise perioodil olid vaata et täitmatud. Jah, võib ju kahtlustada depressiooni — seda juhtub ka väikelastel, kellel jääb armastusest puudu. Ent enamasti on ikkagi süüdi valed toitumisharjumused. Me ise kujundame neid oma lastel, kui hakkame neid harjutama täiskasvanute toiduga.

Mitte midagi liigset

Toit pole meie jaoks üksnes bioloogiliste vajaduste rahuldamine. Söömisel on alati ka psühholoogiline ja emotsionaalne tähendus. Üsna sageli väljendatakse, aga ka asendatakse, toiduga armastust: emad ja vanaemad ei tunne vahel teist viisi oma õrnuse näitamiseks, kui vaid sööta lapsuke kurguni täis — soovitavalt veel maiustega.
Tänapäeval soovitavad lastearstid toita rinnalast vastavalt tema nõudmisele. Ent see ei tähenda, et esimese piuksu puhul. Ema ei saa alati aru, miks laps nutab ning pakub talle kohe rinda või pudelit. Sellega õpetatakse last ka tulevikus sööma oma stressi — toit ju rahustab.

Laps kasvab. Laua ääres võib ta pikka aega „kannatada“ supitaldriku taga. Teda ei tohi ju ometi minema lasta, jääb näljaseks. Mõned emad kaotavad kannatuse, ning käiku lähevad viinerid, magusad helbed, krõpsud, suitsuvorstid ja igasugused maiustused. Ainult et sööks.

Teine äärmus — last sunnitakse ära sööma kõik, mis taldrikul. Ja pole tähtis, et portsjon on suurevõitu või laps pole näljane, kuigi iga täiskasvanu teab enda järgi, et vajaliku söögi hulk sõltub individuaalsest ainevahetuse intensiivsusest, enesetundest ja isegi meeleolust.

Geenidest ja hormoonidest

Mõned inimesed kalduvad kõiges hormoone süüdistama. Jah, vahel on hormonaalsed ja sellega seotud geneetilised häired tõepoolest täidluse põhjuseks — umbes 2% juhtudest. Ühe geeni viga võib tekitada lapses kontrollimatu isu. Ta on sünnist saadik valmis pidevalt sööma ning reeglina satub endokrinoloogi hoole alla juba elu esimestel kuudel.
Ent geneetiline soodumus täidlusele allub kontrollile, ning sellise paksuse põhjused on olmelised. Lihtsalt mõnedel läheb tarvis veidi rohkem pingutusi, teistel — vähem.

Pärilikkus

Uuringute põhjal on rasvumise risk 82,3% lastel, kelle mõlemad vanemad on paksud; 51,7% — kui paks on üksnes ema, 38,9% , kui üksnes isa, 7,6 % — kui rasvumise all ei kannata ei ema ega isa, vaid teised sugulased. Ainuüksi nende numbrite järgi on selge, et asi pole niivõrd geenides kui perekonna toidutraditsioonides.
Seega on isiklik ülekaal, seda enam lapse oma, stiimuliks, et hoolitseda oma tervisliku toidu eest. Ja selleks pole kunagi liiga vara. Isegi esimeseks lisatoiduks soovitavad lastearstid lapsele köögiviljapüreesid, mitte putrusid.

Liigse kaalu põhjused

Magus autasu. Hea käitumise eest lubame kommi, sõnakuulmatu aga jääb magusast ilma. Pole siis imestada, et hakatakse ihaldama neid pooleldi keelatud maiusi. Söök on lihtsalt söök. Ning ei tasu seda kasutada psühholoogilise surve ja manipulatsiooni vahendina.

Ilma liikumiseta. Võrreldes oma eakaaslastega, kes tegutsesid 50 aastat tagasi, liiguvad lapsed tänapäeval vähe. Praegused lapsed ei pea vanemaid aias aitama ega sammuma kooliteel pikki kilomeetreid. Selle eest istuvad nad oma koolipinkide taga, siis kodus laua taga koduseid ülesandeid lahendades ja lõpuks arvuti taga. Toidust saadud energiat ei kulutata ära ning see ladestub kehale rasvana.

Vananenud traditsioonid. Vanemad jälgivad täpselt, et laps vastaks üldlevinud stereotüüpidele. Suppi süüakse leivaga, kõik, mis taldrikul, tuleb ära süüa jne. Endokrinoloogid kinnitavad aga, et nii tõuseb lastel 25% võrra rasvumise tõenäosus.
Teised perekondlikud stereotüübid võtab laps juba iseseisvalt üle. Näiteks näksib võileiba, kuigi ei ole näljane või krõbistab krõpse koos sõpradega.

Kõik on vanemates kinni. Paljud vanemad ei taha märgata oma laste ülekaalu. Nad isegi ei mõtle, et sellest võiks terviseprobleem kujuneda.

Rinnapiima asendajad. Statistika konstateerib kiretult, et ülekaaluliste laste seas on enamus neid, kes beebidena olid kunstlikult toidul. Ja olgugi et piimasegud täiustuvad aasta aastalt, on ikkagi võimatu saavutada kunstlikul teel absoluutselt kõike vajalikku.

Ohud

Liigne kaal pole ainult esteetiline probleem. See on tohutu koormus kogu organismile. Millised ohud siis ülekaaluga võivad kaasneda?

II tüübi suhkruhaiguse arenemise risk. Kui see tabab alla 18-aastaseid lapsi, siis nende eluea pikkus piirdub 50 aastaga.
Viljatus, nii meestel kui ka naistel. Seejuures toimub poistel sageli sugulise küpsuse arengu aeglustumine, tüdrukutel aga vastupidi — kiirenemine. Hiljem aga võib areneda munasarjade polükistoos, mis tekitab viljatust.
Krooniline (mitte alkoholist tingitud) maksahaigus, mis võib tekitada tsirroosi.
Probleemid liigeste ja lülisambaga siis, kui aktiivse kasvu perioodil ei ole liigse kaalu tõttu veel välja kujunenud luukude.
Apnoe sündroom — hingamise seiskumine une ajal.
Varane ateroskleroos, arteriaalne hüpertoonia, südame isheemiatõbi. Need haigused noorenevad „tänu“ rasvumisele.

Kahjuks on nii, et kui alla 12-aastasel paksul lapsel ei aidata kaalu langetada, siis 80% juhtudest tuleb diagnoos „rasvumine“ temaga täiskasvanuellu kaasa.