„Juba minu vanaema ütles: naine sünnitagu nii palju lapsi, kui ta üksi üles jõuab kasvatada. Selle ajastu perekondade peale vaadates võib öelda, et see oli väga mõistlik seisukoht, sest meeste peale ei saanud tol ajal kindel olla. Paljud mehed jäid sõtta või saadeti Siberisse. Paljud nendest, kes koju jäid, hakkasid jooma, lõid üle aisa või olid vägivaldsed ja naine sai loota vaid iseendale,“ rääkis Karmen Maikalu oma ettekandes. „Aga kui te arvate, et sellest ajast on palju muutunud, siis pole see kahjuks tõsi. Oma terapeuditöös näen ikka samu probleeme: sõltuvusprobleeme, kõrvalsuhteid ja perevägivalda. Statistika kohaselt läheb täna üle 60% kooseludest lahku ning vaid pooled nendest, kes kokku jäävad, on oma paarisuhtega tegelikult rahul. Inimesed tunnevad end oma pere keskel üksildasena.“

„Loomulikult ei ole kehv abielu vaid meeste süü, seda oleks ülekohtune väita. Ka mõne aasta eest läbi viidud Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuringust selgus, et Eesti mehe jaoks kõige olulisemad väärtused on armastus, paarisuhe ja lapsed. Aga kustkohast see probleem siis sisse tuleb?“ küsib Maikalu. „Kahjuks ei oska inimesed oma suhet hoida. Õnneliku suhte hoidmine pole kaasasündinud oskus. See omandatakse elu jooksul: nt vanematelt või koolitustelt, ka ühiskonna väärtushinnangutel on oluline roll. Nii mees kui naine saavad mõlemad palju teha ära selleks, et nende paarisuhe õnnestuks ja perekond püsiks.“

Karmen Maikalu jagab soovitusi erinevates eluetappides olevatele inimestele:

Noored, kellel veel pole püsivat kaaslast:

  1. Tee partneri valikul väga teadlikke otsuseid. Armununa tundub kõik ilus. Otsusta “kaine” peaga. Küsi sealjuures arvamust nt sõpradelt;
  2. Vaata oma kaaslast, kuidas ta suhtleb teiste inimestega, kuidas ta suhtub teistesse — oma emasse, poemüüjasse, oma eksi. Pärast armumisperioodi hakkab ta tõenäoliselt ka sinusse samamoodi suhtuma. Kui end “hulluga” seod, siis pead hiljem ka tagajärgedega hullu moodi tegelema ja nägema palju vaeva, et näiteks suhtest tervelt välja pääseda.

Paarisuhtes olevad inimesed:

  1. Paarisuhe on pere kõige olulisem suhe, pere alustala. Te ei ole teineteisele emme ja issi, vaid esmalt partnerid, armastajad.
  2. Hoia turvalisust ja mõistmist. Igaüks tahab olla suhtes kuuldud, nähtud, mõistetud. Olge teineteise jaoks olemas ja kättesaadavad. Mõnikord ei tunne inimene end oma abikaasa poolt aktsepteerituna, vaid saab pidevat kriitikat oma soovide, mõtete või arvamuste osas ning selleks, et iseennast mitte päris ära kaotada, tekibki tunne, et tuleks kodust põgeneda ja tekivad näiteks kõrvasuhe, ülemäärane pühendumine tööle või hobile vmt;
  3. Kui oma jõududega hakkama ei saa, otsi abi pereterapeudilt, paarisuhtekoolitajalt, näiteks PREP-paarisuhtekoolituselt. Otsi abi pigem varem kui hiljem;
  4. Kui asjad ei lähe nii, nagu soovid ja otsustate ikkagi lahutada, siis tee kõik endast olenev, et lapsel säiliksid suhted mõlema vanemaga. Bioloogilist vanemat ei asenda mitte keegi;
  5. Lapsed õpivad oma vanematelt, kuidas tülitseda, kuidas armastada, kuidas stressiga toime tulla, kuidas abielus olla ja lapsi kasvatada. Mõtle järele, millise pärandi annate teie oma lastele — et lapsest kasvaks hea ja tore inimene, kes tuleb oma eluga hästi toime ja oskab hoida oma abielu. Kehvast paarisuhtest kasvavad sageli lapsed, kes on kogenud kaost oma lapsepõlves ja ei usu enam armastusse ega abiellu ning ei taha mõeldagi täiskasvanuna laste saamise või püsiva ja pikaajalise suhte peale. Või siis tekib n-ö suletud ring, kus korratakse juba oma vanemate tehtud vigu.

Vanemad inimesed:

  1. Kui lapsed on kodust läinud, võib tekkida tühja pesa sündroom. Kui abikaasad pole varem osanud hoida oma paarisuhet, siis võib tekkida tunne, et elad koos võõra inimesega, kellega polegi enam midagi ühist. Siis peaks uuesti oma paarisuhtesse panustama hakkama, vajadusel pöörduma terapeudi poole;
  2. Kui oled äia-ämma staatuses, siis toeta oma laste paarisuhet ka siis, kui sulle lapse kaaslane ei meeldi.

Täna Nordic Hotel Forumi konverentsikeskuses toimuval emadepäeva konverentsil „Naine pole sünnitusmasin“ astub üles suur hulk tuntud Eesti ühiskonnategelasi: endine Tallinna linnapea Ivi Eenmaa, notar Priidu Pärna, Estonia klaverivabriku omanik Indrek Laul, vaimulik Erki Tamm, ettevõtja Kristjan Järvan, psühholoogid Karmen Maikalu ja Margit Emberg. Debatis „Miks ühiskond ei suuda kokku leppida, millist eraelu ta kodanikult ootab?” osalevad majandusanalüütik Hardo Pajula, ajakirjanik Barbi Pilvre, MTÜ Eesti Sündimusuuringud juhataja Lea Danilson-Järg ning ajakirjanik Marica Lillemets.

Konverentsi korraldab SA Väärtustades Elu, kelle eestvedamisel toimuvad emadepäeva ja isadepäeva konverentsid regulaarselt alates 2012. aastast.