Uuringutulemustest on selgunud, et elu jooksul kogevad perevägivalda lausa 29,5 protsenti noortest. Perevägivald mõjutab lapsi väga erineval moel — võib tekkida vaimse tervise probleeme, samuti ka on olemas ka neuroloogilised mõjud, sest lapse aju alles areneb.

Lapsed ei ole lihtsalt tunnistajad

Lapsed on ohvrid, mitte apaatsed tunnistajad. Laps elab suuresti läbi seda, mida ta näeb. Uuringutulemustest selgus ka see, et lapsed sõltuvad väga oma emadest — ema hakkamasaamise võime näitab sageli ära selle, kui hästi saab hakkama tema laps. See tähendab seda, et emade õlul on väga suur vastutus, mis on kindlasti problemaatiline.

Lapsed on oma kogemustest rääkides strateegilised ja oskuslikud. Nad kardavad seda, milline oht neid varitseb, kui nad oma pereelust liialt palju räägivad. Asju ei nimetata õigete sõnadega ja seda pigem välditakse ning sellistest teemadest jutustades laveeritakse palju. Seega on selge, et perevägivald mõjutab ka pere nooremaid liikmeid ning need armid võivad jääda terveks eluks.