Toitumine raseduse aja: mida sa siis ikkagi sööma peaksid ja kas toidulisanditest on tõesti kasu?


Toitumine raseduse aja: mida sa siis ikkagi sööma peaksid ja kas toidulisanditest on tõesti kasu?
Foto: Andrea Bertozzini/Unsplash

Katkend Cecilia Chrapkowska ja Agnes Woldi raamatust "Lapseootus. Fakte ja müüte raseduse ja imikuea kohta".

Enamikus maades jagatakse rasedatele nõuandeid toitumise kohta, mida peaks sööma ning mida vältima. Rootsis annab Rootsi Toiduamet välja ametlikud nõuanded, mis seejärel edastatakse naistenõuandlatele ja ka otse rasedatele.

Osalt käsitlevad nõuanded seda, mida sa peaksid raseduse ajal sööma, ja see on sama toit, mida sa Rootsi Toiduameti arvates peaksid sööma ka siis, kui sa pole rase. Rikkalikult puu- ja juurvilju, pool liitrit lahjasid piimatooteid päevas, kala kaks kuni kolm korda nädalas, liha, linnuliha, läätsi või ube iga päev, nagu ka makaronitooteid, kartulit, riisi või muid teraviljatooteid, soovitatavalt täisteraviljast,. Ning tooteid, mis on märgistatud lukuaugu logoga (Rootsi Toiduameti sümbol – tlk), ja lisaks küllastumata rasvu.

Kui sa enam-vähem järgid Rootsi Toiduameti nõuandeid, siis saad eluks vajalikud toitained kätte. Sa ei pea olema piinlikult täpne, sest kõik nõuanded pole rasedate naiste jaoks rangelt tõenditel põhinevad. Kui sa sööd tavaliselt rasvaseid piimatooteid ega eelista täisteraviljapastat, võid ka rasedana sama moodi edasi süüa, ilma et riskiksid enda või loote tervisega. Kindlasti ei ütle ükski teadus, et just rasedad peavad jooma lahjat piima. Seda ütleb lihtsalt Rootsi Toiduamet, kes arvab, et rasedus on sobiv aeg inimestele selgeks teha, milles nende meelest seisnevad „head toitumisharjumused”.

Seotud lood:

Laps on väga osav imema endasse sinult ja sinu varudest toitu, mida ta vajab. Kui sa raseduse ajal ei söö piisavalt, siis tekib sul alatoitumus, kuid last tabab see alles näljaolukorras. Sellepärast ei saa sa ka lapse saadavat toitu selle kaudu optimeerida, et pead mingit erilist dieeti. Platsenta korraldab asja täiesti iseseisvalt ära, lähtudes sellest, millega sa oma keha täidad.

Kui sa enne rasedust jälgisid mõnda kindlat dieeti või vältisid paljusid toiduained, siis mõtle, kas sa saaksid raseduse ajaks oma põhimõtteid lõdvemaks lasta. Range dieet, kus jäetakse välja paljud toiduained, kõrgendab ohtu, et sul võib tekkida mingisugune vaegtoitumuse vorm. Kui sa aga pead (haiguse või allergia tõttu) või tahad kindlasti oma dieediga jätkata, siis külasta enne rasedust ja raseduse ajal dietoloogi, et saada individuaalset toitumisalast nõu.

Toidulisandid ja vitamiinid

On lihtne aru saada, et multivitamiinide ja toidulisandite tootjad panustavad suurelt just rasedatele mõeldud turundusse. Rootsis ja maailma rikkamates osades on suur turg toidulisanditele. Paljusid toidulisandeid turustatakse ka spetsiaalselt rasedatele. Keegi ei tea siiski, kas neil on positiivset mõju riikides, kus on kõrged sissetulekud ja naised heas toitumuses.

Teaduslik ülevaade aastast 2015 uuringute kohta, mis käsitlevad multivitamiinide lisaks tarvitamist raseduse ajal, näitab, et enamik neist on tehtud madala või keskmise sissetulekuga riikides. Ainult kaks uuringut olid tehtud multivitamiinide (mis sisaldavad mitmeid vitamiine ja mineraale, rauda ja foolhapet) mõjust raseduse ajal rikastes riikides, mõlemad Suurbritannias. Kõige olulisem uuring tehti aastal 2010 ning hõlmas 410 naist, kes said kas multivitamiine või suhkrutablette. Selles uuringus ei nähtud tulemustes rasedate gruppide vahel erinevusi, mis räägib vastu vitamiinide kasulikkusele rasedatele. Teine uuring avaldati aastal 1937, kui Suurbritannias oli kindlalt halvem toitumise olukord kui tänapäeva hästi toidetud Rootsis, ning seetõttu on see uuring ka meie jaoks vähem oluline. Vaestes riikides, kus suuremal osal rahvastikust on toitumise olukord halb, on selgunud, et multivitamiinid, millele on lisatud rauda ja foolhapet, vähendavad ohtu sünnitada liiga madala sünnikaaluga laps, võrreldes sellega, kui rasedad naised said ainult rauda ja foolhapet.
Teatud vitamiinidele ja mineraalidele on omistatud suuremat tähtsust kui teistele ning nende hulka kuuluvad D-vitamiin, raud ja foolhape. Järgnevalt tutvume nendega põhjalikumalt.

D-VITAMIIN

Loe veel

Päikese käes viibides toodab D-vitamiini nahk. Vitamiin on tähtis kaltsiumi omastamisel ja see on omakorda tähtis selleks, et luustik oleks tugev, kuid D-vitamiinil on kehas veel palju teisigi suuremal või väiksemal määral kindlaks tehtud funktsioone. Rootsis ei ole päikest kuigi rohkesti ning paljudel rootslastel on madal D-vitamiini tase. See kehtib eriti tumedanahaliste inimeste kohta, kes kannavad kogu keha katvaid riideid. D-vitamiinipuuduse tähendus raseduse ajal on ebaselge. Kuid ehk tasuks teha polikliinikus D-vitamiini analüüs, et kontrollida, kas pead ravima D-vitamiinipuudust, ja seejärel võtta profülaktika mõttes D-vitamiini.

RAUD

Keha vajab rauda, et moodustada hemoglobiini, punastes verelibledes sisalduvat valku, mis transpordib hapnikku kopsudest kõigisse keharakkudesse, ning müoglobiini, mis on lihastes sisalduv punane aine, mis võtab hapnikku hemoglobiinist. Menstrueerivate naiste puhul on rauapuudus väga tavaline, eriti kui nad on veel ka vegetaarlased (punane liha on kindlalt kõige suurem rauaallikas). Rauapuudus mõjutab rasedust negatiivselt, sellega kaasneb suurem risk sünnitada laps liiga vara ja saada madala sünnikaaluga laps. Seepärast kontrollitakse naistenõuandlas raseduse alguses kõikide rasedate vereproovis rauasisaldust, ning neile, kellel on see madal, soovitatakse rauda lisaks võtta. Kuid hoolimata rauatablettidest ei tõuse näidud enamasti sama kõrgele kui enne rasedust; tõenäoliselt on see asi, mida keha reguleerib ise. Seega võta rauatablette, kui sulle neid soovitatakse, aga ära ole kurb, kui sellest hoolimata on vere rauanäitajad (vere hemoglobiinisisaldus) pisut madalamad kui peaks. Kui sul tekivad rauatablettidest kõrvalnähud (tihti kõhukinnisus või kõhulahtisus), siis küsi, kas ei saaks võtta midagi muud. (Kõik rauapreparaadid muudavad väljaheite mustaks, nii et seda nähtust kahjuks kõrvaldada ei saa.)

FOOLHAPE

Soovitatakse, et kõik naised, kes plaanivad rasedaks jääda, peaksid võtma lisaks foolhapet, vähendamaks riski, et lapsel tekib seljaajusong. See soovitus ei põhine randomiseeritud kontrollitud uuringutel. See põhineb hoopis vaatlusuuringutel, mis näitasid seljaajusongaga sündinud laste arvu vähenemist maades, kus hakati jahule foolhapet lisama. Ent samal ajal viidi nendes maades rasedatele sisse seljaajusonga ultrahelidiagnostika ja/või legaliseeriti abort. Seepärast on ebaselge, kas seljaajusonga teket vähendas tõesti foolhape või oli põhjuseks hoopis lootediagnostika ja liberaalsemad abordiseadused. Rootsis aborditakse tänapäeval enamik looteid, kellel diagnoositakse seljaajusong.

Keegi ei tea niisiis kindlalt, kas foolhappe lisamine vähendab seljaajusonga teket või mitte. Seni, kuni me selles küsimuses selgusele jõuame, on ilmselt targem järgida soovitust seda lisaks võtta. Doos, mis võetakse, on umbes kümme korda suurem kui see, mida saadakse toidust, nii et oma toitumist muutes pole võimalik vastavat kogust saada. Foolhapet soovitatakse lisaks võtta juba rasedust planeerides. Aga kui sa jääd rasedaks ilma planeerimata, pole vaja eriliselt muretseda, et oled seeläbi last kahjustad, et pole foolhappet lisaks söönud.