Ülle Liivamägi: Sünnituse planeerimine

 (36)
Sünnituse planeerimine
Corbis/Scanpix

Kui käes on raseduse teine pool, võiks hakata tõsisemalt mõtlema eelseisva sünnituse peale. Selleks ajaks on kõht juba piisavalt suur ning ka abikaasa näeb (lisaks eelnevale teadmisele), et ootad last. Kõige parem viis individuaalselt sünnituseks ette valmistuda on see, kui hakkate koostama sünnitusplaani.

Oma perekoolis soovitan alati nendel emadel, kes esimest korda sünnitavad, koostada kindlasti sünnitusplaan. Oleme koos töötanud välja terve rea küsimusi, mis võiksid sinna sisse kuuluda. Paljud emad on sünnitusjärgselt oma plaanid toonud ka näidiseks meile, mis omakorda aitab teisi plaani koostamisel.

Sünnitusplaan tuleks kindlasti läbi mõelda koos toetajahingega, kes ihu ja hingega sünnitaja juures olles iga hetk talle toeks ning abiks on. Edasi peaks selle sünnitusplaaniga minema oma ämmaemanda juurde, kes tuleb Sinu sünnituse juurde ning temaga kõik veelkord läbi rääkima. Muide, see samm aitab nutikal emmel välja peilida ka selle, et kas konkreetne ämmaemand on ikka “minu jaoks see õige”. Võib olla peaksid hoopis kedagi teist valima.

Ära kunagi mõtle, et teen kuidas temal (ämmaemandal/arstil/sanitaril vm) on parem, sest “ta on ju nii kena inimene”, “ta teeb seda ju vaid minu hüvanguks”. Selliselt oled sünnituse kaotanud. Ning väga lihtne on sünnitusmaja asemel sattuda sünnitushaiglasse.

Neid naisi on minu praktikas piisavalt olnud, kes on peale sünnitust öelnud, et ma lasin tal seda või teist teha, sest ta on ju nii kena inimene… Tihtilugu võib selline väikene näpuviga saada sünnitusjärgse masenduse ning hiljem, miks ka mitte depressiooni alguseks. Pea meeles!! Sünnitad Sina, mitte tema! Mitte Sina ei pea mõtlema selle peale, et vaesekesel on nii pikk päev olnud ja nüüd mina siin muudan selle veel pikemaks. Sina oled antud hetke kuninganna ning ämmaemand peab leidma tee, kuidas Sind kummardada ning austada! Tean päris mitmeid superhäid ämmaemandaid, kes oma erialal on tõelised kunstnikud.

Loomulikus sünnituses me ütleme selliselt:

Sünnitaja on kuninganna,
toetajahing tema kammerteenija, kes silitab ning paitab,
ämmaemand istub aga nurgas maas, käed pepu all (selleks et ei tuleks tahtmist ilmaasjata vahele segada),
ning arst seisab ukse taga.

Milleks on vaja siis veel sünnitusplaani? Aga selleks, et sa enda sees seisaksid silmitsi kõigi nende nn. võimalike olukordadega ning hirmudega nende tekkimise ees. Kui oled need enda jaoks läbi töötanud, siis sellega on suur samm astutud. Oled võitnud terve rea koletisi enda sees, ning neil pole põhjust Sind sünnituse ajal kimbutama tulla.

Hea ämmaemanda üks tunnuseid ongi see, et ta näeb ära, milline on Sinu põhiline hirm, ning oskab juba enne sünnitust aidata Sul sellest hirmust lahti lasta. Pea meeles! Kogu sünnitus toimub nn. „kõrvade vahelt“. Sa võid olla ükskõik kui treenitud ja tugevate lihastega, aga kui mõttetöö on tegemata, siis võid väga kergelt oma sünnitusele raudse kardina ette tõmmata.

Sünnitusplaan 1
Sünnitusplaan 2
Sünnitusplaan 3

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare