1. Lein tabab sind kõige valusamalt toidupoes

Sa arvad, et tööl kliendiga kohtudes, lapse klassiekskursiooni saatjana või toidupoes purustatud tomateid valides oled rahus. Aga leina ei huvita, kus sa oled ja mis sa teed, vaid tabab sind ootamatult ja nii valusalt, et tunned, kuidas tahaksid lihtsalt põrandale variseda. Selle võib esile kutsuda raadiost kostev muusikapala, hommikusöögihelveste krõbin või lihtsalt peast läbi lipsanud mõte…. igal juhul ei pööra lein mingit tähelepanu sellele, et sel hetkel ei saa sa endale nutmist ja kokkuvarisemist lubada, vaid lihtsalt voolab su peale ja võtab põlvist nõrgaks. Nii et parem ole selleks valmis ja võta taskurätikud kodust lahkudes alati kaasa.

2. Sa arvad, et ei harju vaikusega kunagi ära. Aga harjud. Ja siis tunned süüd.

Aeg, mil lapsed on eksi juures, venib nagu tatt. Vähemalt esialgu. Siis harjud sa sellega ära ning uus päevaplaan ja vaikus saavad argirutiini osaks. Sa julged lõpuks sõpradega välja minna, koristada, lemmikseriaale vaadata…. kuni ühel hetkel avastad, et sa igatsed lapsi nii meeletult! Ülejäänud aja mõtled, mis ema sa küll oled ja kuidas sa suudad niimoodi nautida aega ilma lasteta — see ei ole ju sünnis! On küll, see on täiesti normaalne hingetõmbeaeg sulle endale ja selle nautimises ei ole midagi väära ega imelikku.

3. Üksi on lihtsam kui koos

Katki läinud pirni vahetad ise ära, nõudepesumasina laed ise täis, paned käima ja tühjendad ja keegi ei nääguta su kallal, kui need asjad tehtud ei saa. Ja sina tead, et kui sa ise ei tee, siis keegi teine ka ei tee — ongi lihtsam, kui loota saab iseendale. Sina otsustad, kas ja millal lapsed vanni lähevad või millal kodus remonti teha. Õhtul, kui lapsed on voodis, ei oota sind pingutatud vestlused või tülid.

4. Oma lahutuse lugu saad rääkida lugematuid kordi…

Esimest korda räägid seda endale peegli ees, valmistudes oma pere ja laste südamete murdmiseks, lootuses, et kui neile ära seletad, saad selle loo igaveseks unustada. Aga siis selgub, et lapsed ei ole millestki aru saanud ning pead neile üha uuesti ja uuesti ja uuesti seletama, miks issi ja emme enam koos ei ela. 12aastasele räägid lasteversiooni. 13aastane tunneb huvi suhete ja armastuse vastu ja talle titekaversioonist enam ei piisa, nii et pead loo eakohasemaks kujundama. 8aastase sõbrad saavad asjast hoopis teistmoodi aru, mistõttu tuleb talle ja neile veelkord seletada, veel lihtsamalt ja arusaadavamalt. Vanemad kuulevad hoopis omaette tõlgendust… ja nii sa muudkui räägid ja räägid…

5. Kohtingutel käimine on tore ja õudne samal ajal

Esimeseks kohtinguks pärast lahutust on peaaegu võimatu riietuda. Keerutad peegli ees tunde ja tunde nagu 13aastane, miski ei sobi, põed täiega üle… kui kaaslane saabub, oled üleni higine ja närveerid hullemini kui esimest last sünnitades. Unustad, kuidas uksed lahti käivad ja kuidas kontsadel kõnnitakse, ei leia jututeemasid. Esimesed 1-7 kohtingut võivad olla täiesti hullumeelsed, aga lõpuks taipad, et tegelikult on see päris tore ja meeleolukas ning lõpetad ülepõdemise. Sa mõistad, et igale õhtusöögile ei ole vaja oma eelmise elu pagasit kaasa tassida.

6. Rahamure oli, on ja jääb

Ka siis, kui teine vanem kohusetundlikult oma rahalisi kohustusi täidab, muretsed ikka ja alati selle pärast, kuidas sa üksi hakkama saad. Rahateemad tunduvad nii suured ja keerulised, et nendega toime tulemine paistab vähemalt algul võimatu. Aga hoolimata kõigest suudad sa endale korduvalt tõestada, et saad alati hakkama!

7. Ka aastaid hiljem igatsed veel mõnikord oma vana elu taga

Ämma pajaroa maitse on siiani meeles ja vahepeal annaks kõike, et seda uuesti proovida saaks. Aeg-ajalt tuleb meelde mõni omavaheline nali, millele mõeldes itsitad nagu plika, kuid millest keegi teine aru ei saa. Sellistel hetkedel tabab sind paanika: kas sa oled teinud maailma suurima vea? Äkki sa ei olegi oma uues elus nii õnnelik ja rahul kui arvasid? Aga õnneks see läheb mööda ning mõistad, et sul lihtsalt vedas, et kogu selle eelmise pasamere sees olid ka mõned vahvad hetked.

8. Eks on jätkuvalt su number üks partner

Esialgu olete tõenäoliselt vaenlased, kes püüavad head nägu teha. Teie vahel on viha, valu, armukadedus, te ei suuda normaalselt suhelda ja tunnete end parajate äpudena, kui üritate seda koosvanemluse teemat käima saada. Mingil hetkel hakkab lootus kaduma ja mõnel päeval tundub olukord täiesti võimatuna.

Ja ikkagi ei ole maailmas kedagi teist, kes armastaks teie lapsi nii meeletult palju kui te ise. Ainult teie teate, et teie lapsele ei meeldi šokolaadijäätis ja ta kardab lepatriinusid. Te jääte igaveseks tiimiks tänu oma lastele ja peate nende nimel endast parima andma.

9. Laste hinge jääb igaveseks haav, aga nad saavad hakkama

Iga kord, kui laps käitub imelikult, süüdistad selles lahutust. Märgid, mis näitavad, et olukord valmistab neile raskusi, näed sa sekundiga läbi ja süüdistad ennast. Lahutus muudab teie kõigi elusid ja lapsed ei ole enam sellised nagu nad olid. Aga hea uudis on see, et nad saavad sellest üle. Sul on iga päev võimalus anda endast parim, et neil hästi läheks ja lahuminekutrauma tasapisi paraneks. Lapsed on pisikesed sitked tegelased ja tulevad toime palju suuremate koormatega kui arvata oskad!

10. Sinust piisab

Sinust piisab ka neil esimestel kõige raskematel ja katkisematel päevadel, kui ainult voodis vedeleda tahad ja suudad ainult nutta. Laste jaoks oled sa alati maailma parim ema. Ühel hetkel, kui enesehaletsus enam ära lämmatada ei taha, mõistad sa, et sa oled ka iseenda jaoks piisav.