“Oi, ma igatsen su hautist,” ohkas poeg vahel külas käies ja nägin, kuidas minia end seda kuuldes kohmetult tundis. Pakkusin siis välja, et annan naisele retsepti ja oleks te näinud, kuidas tütrekese silmad särama läksid! Koostasin väikese märkmikukese poja lemmikretseptidega ja kinkisin selle miniale.

Ma ei taha öelda, et mu poeg emme seelikusaba küljes ripuks, aga ta kolis kodust otse abiellu ja ümber harjumine ei ole ju kellelegi lihtne! Miks mitte aidata kaasa mõningate lapsepõlvetoitudega, eriti seni, kuni naine ka toiduvalmistamise tõeliselt käppa saab?

Kindlasti tunneb keegi end nüüd puudutatuna, et minu asi pole miniast uut mind vormida, aga mina arvan, et selle asemel, et mossitada ja uhke olla, võiks iga naine oma mehe emalt nõu küsida, kui asi puutub heasse toitu!

LOE: