Depressioonis teismelised

 (3)
Märkide otsimine

Kas teie laps on kurb või apaatne? Kas ta on haaratud surmast või muust süngest teemast? Kas ta on väljendanud enesetapumõtteid? Kas tujukus ületab normaalse hormonaalsete muutuste taseme? Kas teie lapse toitumis- või uneharjumustes on toimunud drastilisi muutusi?

Kui teie vastasite jaatavalt mõnele neist küsimustest, siis on võimalik, et teie laps võib kannatada levinud, aga laastava vaimse seisundi all, mida kutsutakse depressiooniks.

Probleem

Kaheksa protsenti noorukitest kannatab depressiooni all. Uuringud näitavad, et depressioon tuleb noorte ellu järjest varem, kusjuures mida kauem see seisund kestab, seda kroonilisemaks probleem kujuneb. Uuringud näitavad, et depressioon jätkub sageli ka täiskasvanueas ning selle ilmnemine noorukieas võib viidata teravale probleemile täiskasvanuna.

Noortel inimestel esineb depressioon sageli koos mõne teise vaimse probleemi - ängistuse, destruktiivse käitumise või uimastavate ainete kuritarvitamisega. Ka võib sellega kaasneda mõni füüsiline haigus, näiteks diabeet.

Ohud

Teismelised otsivad sageli abi erinevatest uimastavatest ainetest, et probleemist ise jagu saada. Nad ei soostu võtma arsti poolt välja kirjutatud ravimeid, kuna see paneb neid end halvasti tundma, ka ei tunnista nad depressiooni olemasolu, kuna see on sotsiaalselt taunitav. Alkohol ja uimastid võivad tuua ajutist kergendust, aga see tekitab tavaliselt sõltuvust ja on tervisele väga ohtlik.

Teismeliste depressiooniga kaasneb ka kasvav enesetapuoht. Enesetapp on 10-24-.aastaste noorte hulgas esinevate surmajuhtumite pingereas kolmandal kohal, kusjuures seitse protsenti depressioonis teismelistest üritab enesetappu.

Märgid

Noorukite depressiooniga sageli kaasnevad märgid:

  • Sagedased ebamäärased füüsilised kaebused, nagu peavalu, lihasevalu, kõhuvalu, väsimus
  • Sagedane puudumine koolist või halb õppeedukus
  • Kodust põgenemise katsed või sellest rääkimine
  • Vihapursked, seletamatu ärrituvus ja nutmine
  • Tüdimus
  • Huvipuudus sõpradega suhtlemise vastu
  • Alkoholi või muude ainete kuritarvitamine
  • Sotsiaalne isoleeritus, halb suhtlemisoskus
  • Surmahirm
  • Äärmine tundlikkus äraütlemise või ebaõnnestumise suhtes
  • Tavaöisest suurem ärrituvus, viha või vaenulikkus
  • Hoolimatu käitumine
  • Suhtlemisraskused
  • Lapsevanemad panevad ohumärke sageli tähele, aga ei võta nende suhtes midagi ette. Miks? Kuna paljud teismelised peidavad sümptomeid vanemate eest, ka võivad vanemad kirjutada sellise käitumise hormoonide arvele. Paljud teismelised läbivad sünge perioodi, mil nad käivad ringi mustades riietes ja kannavad kummalisi soenguid. See võib vanemad segadusse ajada. Ka käituvad paljud teismelised agressiivselt, kui nende vanemad vihjavad võimalikule depressioonile.

    Lahendused

    Depressiooniga tegelemisel on alati mõistlikum karta kui kahetseda. Nooruki vihaga on kergem toime tulla kui hilisema võimaliku enesetapu või uimastite üledoosiga. Kui vanemad panevad depressiooni tunnuseid tähele, tuleks koos teismelisega maha istuda ja küsida temalt õrnalt, kuid kindlameelselt, kas tal on depressioon või enesetapumõtted. Vastupidiselt levinud arvamusele ei ajenda sellised küsimused lapsi vastavalt tegutsema. Kui laps eitab depressiivseid mõtteid, aga jätkab hoiatavate signaalide edastamist, tuleb võibolla professionaalilt abi otsida.

    Kui laps tunnistab, et ta on depressioonis, siis võtke koheselt ühendust oma arstiga ja otsige abi lastega ja noorukitega töötamise alal kogenud psühholoogilt. Ka võivad vanemad lapse vaimsele tervisele sellega kaasa aidata, et nad osutavad väärtustele nende elus.

    Võimalik, et lapsevanemad peavad tuletama lapsele meelde, et ta sööks, magaks, peseks ennast ning tegeleks füüsiliste harjutustega. Igapäevaste rutiinsete tegevuste tegemine võib meeleolu oluliselt parandada. Katsuge suunata last suhtlema positiivse ellusuhtumisega kaaslastega. Sõbra või lemmiklooma kaotus või sellest väiksemad kaotused võivad süvendada laste kurbust.

    Laske lapsel oma tunded päevikusse kirja panna, ilma et te mõistaksite teda hukka. Kui lapsel on enesetapumõtted, sõlmige temaga lepingud 24-48 tunniks, mil nad lubavad midagi sellist mitte ette võtta. Korraliku raviga on võimalik depressiooni leevendada ning võimalikku enesetappu ära hoida. Laste ja vanemate suhe võib sellel perioodil koguni süveneda.

    Jäta kommentaar
    või kommenteeri anonüümselt
    Postitades kommentaari nõustud reeglitega
    Loe kommentaare Loe kommentaare