Seda lapsuke ka teeb. Vaatamata sellele, et tegelikkuses oli kõik hoopis teisiti – ta sai kasvataja käest tõreleda, et ei oska korralikult süüa või sai matemaatikas kahe ning võimlemistunnist viskas hoopiski poppi.


Kommentaarid:
Siin juba salgab laps teadlikult tõde vanemate eest. Ta varjab halba enese kohta – lohakust, sõnakuulmatust, kehva õppeedukust.

Laps lihtsalt kardab olla halb, sest teab: vanemad saavad sellest shoki.
Seda juhtub nende lastega, kelle vanemad esitavad neile liiga suuri nõudmisi.

Tihti tundsid needsamad nõudlikud lapsevanemad oma lapsepõlves samasugust survet. Raudne distsipliin ilma õiguseta eksida formeeris kompleksi, mis nüüd on üle kantud oma lastele.

Teised vanemad püüavad hinnata laste võimalusi, orienteerudes oma saavutustele - kui mina olin hea õpilane, omandasin kaks kõrgharidust ning tegin suurepärast karjääri, siis ka minu laps peab olema samasugune tark ja andekas.

Väikseimategi möödalaskmiste ja ebaedu eest saab laps riielda, teda isegi karistatakse. Ning peamine probleem polegi siin see, et laps valetab.

Kõige tõsisem oht on lapse viibimine pidevas stressiseisundis. Ta lihtsalt ei suuda vanemate suuri ootusi teostada.

Nõuanded
Laps valetab, sest kardab vanemate raevu. Ta ei saa usaldada neile oma ebaõnnestumisi, sest teda ei mõisteta ega toetata.
Tuleb lõpetada lapse karistamine vigade eest. Karistus viib veel suuremate probleemideni. Laps ei saa enam kusagil end rahulikult tunda, ei koolis ega kodus.
Tal hakkavad käed higistama, tekib iiveldustunne ning nutusus.

Last tuleks ergutada tõtt rääkima, isegi kui see vanema jaoks esialgu kibe saab olema. Nii võib üheaegselt vabastada ta arenevast kompleksist ning harjumusest valetada, samas saab selgeks ka see, kus ja milles on teda tarvis aidata.

Enne kõrgendatud nõudmiste püstitamist võiks uurida ka oma pere sugupuud.
Võimalik, et sealt võib leida kahemehest vanaisa– geenid võivad pärit olla ju ka sealt. Poeg või tütar ei pruugi sugugi füüsilise ja psühholoogilise taseme poolest vastata vanemate omale.

Et last mitte piinata talle mittejõukohaste koormustega, tuleks pöörduda psühholoogi poole.
Seal tehakse testid, mis aitavad määrata arengutaset. Nendest tulemustest lähtudes saab ka nõudmisi esitada.