Ema kogemus: enne võõras riigis sünnitamist kindlusta end majanduslikult
Ma olen Taanis elanud ja taanlasega abielus olnud 16 aastat. Meil on kolm last (8, ja 4aastased kaksikud). 16 aastat on piisavalt pikk aeg, et integreeruda. Isegi kui mu esialgne põhjus Taani kolimiseks ära langeks, st kui abielu peaks karile jooksma, jääksin ma siia. Mu elu on ju siin. Töö, sõbrad, lapsed ja laste sõbrad. Laste isa.
Me olime seitse aastat koos, enne kui lapsed saime. Mul oli oma elu enne paigas. Ja kui midagi soovitada teistele, siis sedasama. Elage aasta või paar koos, enne kui lapsi saate. Vaadake kõigepealt, kas te üldse sobite kokku. Leia endale töö! Oma tuba, oma luba jms. Nõme on teistest (majanduslikult) sõltuv olla.
Lahutada saab ju ka tsiviliseeritult
Need lahutused, mida ma olen kõrvalt näinud, on kõik lõppenud sellega, et vanemad teevad tihedat koostööd, et lapsed lahutusest võimalikult kergelt üle saaksid. Jagavad vanemlikke õigusi. Lapsed on kas kordamööda nädal aega isa ja nädal aega ema juures, või isa juures igal teisel nädalavahetusel. Vanemad käivad mõlemad kooliüritustel, elavad võimaluse korral lähestikku, et lastel pendeldamine kergemini läheks. Rääkisin hiljuti just oma lapse sõbra emaga, kes igal hommikul teise linna tööle sõidab. Poolteist tundi ots. Ta ütles, et teeb pikemaid päevi neil nädalatel, kui poisid isa juures elavad. Sinna linna kolimine ei tule aga kõne allagi, sest siis peaks lapsed ju kooli vahetama ja isa peaks igal hommikul (oma nädalatel) poolteist tundi kulutama, et lapsi kooli viia, ja vaevalt ta sellega nõus oleks.
Laste huvid esikohale
Ühesõnaga, mingil moel saavad lahutanud lapsevanemad kibestumisest ja muudest negatiivsestest emotsioonidest üle ja teevad eksiga koostööd. Vaevalt, et see ülesaamine kerge on. Aga oma lapse nimel on iga ema ja isa nõus üsna palju ohverdama. Nii et ma loodan, et kui mul see karikas kunagi tuleks tühjaks juua, siis ma saaksin ka sellega hakkama. Koostööga ja tsiviliseeritud käitumisega ja laste huvidega arvestamisega.
