Jurist: lapsevanem ei tohi last omavoliliselt teisest vanemast lahutada
Hanna on spetsialiseerunud perekonnaõigusele. Ta omab väga häid teadmisi ning kogemust erinevate perekonnaõiguslike küsimuste lahendamisel, nagu näiteks ülalpidamiskohustused (elatis), suhtlemiskorra kindlaksmääramine, abieluvaralepingud, lahutus ja hooldusõiguse muutused. Lisaks pakub Hanna nõustamist ka Ühenduses Isade Eest.
Kas kinnisvara, mille üks abikaasadest on saanud kinkelepinguga, kuulub ühisvara hulka ja kas lahutuse korral tuleb seda jagama hakata või loetakse see ainult ühe abikaasa varaks?
Tulenevalt perekonnaseaduse § 27 lg 2 p-st 2 ei kuulu abikaasade ühisvara hulka esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel. Seega kuulub kinke teel omandatud kinnisvara ühe abikaasa lahusvara hulka. Nimetatu kehtib muidugi eeldusel, et antud kinke suhtes ei ole abikaasad sõlminud abieluvaralepingut, mis sätestaks teisiti.
Minul on küsimus, et milliseid kulud lähevad alimentide arvestusse, kas ka kommunaalid ja üür? Ja kui, siis millises ulatuses?
Elatise ulatuse kindlaksmääramisel võetakse aluseks lapse vajadused, mis kajastuvad kõige paremini tema ülalpidamiseks tehtavate kulutuste näol. Seega lähevad arvesse nii kulutused lapse söögile-joogile, rõivastele, jalanõudele, huvialaringidele kui ka lapse eluasemele. Viimasena nimetatu alla kuulub kindlasti üüritasu ja kommunaalmaksed, kuid lapse eluasemekulude hulka ei saa arvestada eluaseme soetamiseks võetud pangalaenu tagasimakseid.
Lapse osa suurus eluasemele tehtavatest kulutustest oleneb peasjalikult sellest, mitme isikuga ta ühist elamispinda jagab. Kui vanem elab vaid lapsega kahekesi, tuleb n-ö lapse osa leidmiseks jagada eluasemekulud pooleks, kui aga peale lapse ja vanema elab korteris veel kolmas isik, on lapse osa suurus kolmandik kogu eluasemekuludest. Siinkohal tuleb arvesse võtta, et ülalpidamiseks kohustatud vanemal lasub vanemate võrdsuse põhimõttest tulenevalt kohustus katta pool lapse ülalpidamiskuludest, mitte kogukulu.
Kui kohtu on peale peale pannud alimendid ja seda ei maksta, on mul ainuvõimalus pöörduda kohtutäituri poole. Teades, et ka kohtutäitur ei saa talt midagi kätte, kas mul on üldse võimalik kunagi alimente saada? Kuna tean et mulle ei paista lapse isalt tulevat ühtegi senti, pole ma kohtutäituri poole pöördunud. Kui ma pöördun kohtutäituri poole ja see rahanõudmine venib pikaks, kas mina pean mingeid kulusid nende töö eest maksma?
Kindlasti tasub antud juhul pöörduda kohtutäituri poole, kuna kohtuäitur võib elatise kättesaamiseks sissenõude pöörata nii võlgniku varalistele õigustele (sissetulek), vallas- kui ka kinnisasjadele. Praktikas on olnud mitmeid juhtumeid, kus elatise maksmisest n-ö kõrvalehiilinud isikud on sunnitud elatisnõude täitmiseks müüma enda vallasvara ja ka kinnisvara.
Kindlasti tasub kohtutäituri poole pöörduda ka selle pärast, et vältida antud nõude aegumist. Nimelt aegub kohtuotsusega väljamõistetud elatisnõue kolme aastaga, kuid täitemenetluse algatamisel elatisnõude aegumine peatub.
Kõik täitemenetlusega seotud kulud kannab võlgnik ehk antud juhul elatise maksmiseks kohustatud isik.
Millised asjaolud tuleksid kasuks hooldusõiguse määramisel? Kas ühe vanema kõrgem haridus, parem palk, paremad elutingimused oleksid need mõjuvad argumendid et saada lapse hooldusõigus endale ? Laps elab praegu teise vanemaga.
Perekonnaseaduse § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Tulenevalt eeltoodust peab kohus kõige olulisemaks lapse heaolu, mistõttu on kõik nö mõjuvad argumendid suuresti lapse igakülgse heaolu tagamisega seotud.
Pole võimalik konkreetselt ette prognoosida, kas just Teie poolt väljatoodud argumendid on piisavaks aluseks niivõrd olulises küsimuses kui ühise hooldusõiguse lõpetamine. Usun, et nimetatud asjaolud võivad kohtu otsust mõjutada, kuid samas ei oma nii suurt tähtust, kui asjaolu, kus on laps seni elanud. Üldjoontes peavad kohtud väga oluliseks lapse väljakujunenud elukorralduse jätkumist, mitte selle drastilist muutust. Üleüldse on perspektiivikam taotleda kohtult otsustusõigust lapse elukoha määramise üle, kuna üldjuhul ei pea kohtud õigustatuks lahus elavate vanemate võrdse hooldusõiguse lõpetamist.
Kui pärast lahutust on vanematel ühine hooldusõigus ja lapsed viibivad ka võrdses osas mõlema vanema juures,kas siis on ühel vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt lastele alimente? Kas lastel on kohtus mingist vanusest alates sõnaõigus, kui üks vanem soovib teiselt lapsi ära võtta? Kas kohtus hinnatakse lapse heaolu pigem lapsele kulutatud summade järgi (ostetud üks kallis firma asi) või teise lapsevanema poolt ostetud mitu asja mis ei ole uhkete firmade omad ja maksavad vähem? Kulutused lapse peale kuus võivad olla summalt suured aga oleneda sellest,et on ostetud kalleid asju. Samas kui teine lapsevanem ostab tunduvalt rohkem aga soodsamalt.
Põhimõtteliselt ei tohiks olukorras, mil lapsed viibivad mõlema vanema juures võrdse osa ajast, emmal-kummal vanemal elatise maksmise kohustust tekkida. Sellisele seisukohale on jõudnud ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-66-08, mille kohaselt vahelduva elukohaga lapsel puhul, kes viibib mõlema vanema juures sama suure osa ajast, täidavad mõlemad vanemad ülalpidamiskohustust lapse ees vahetult ning elatist ei tulegi välja mõista.
Lapsesse puutuvas kohtuvaidluses võib küsida lapse arvamust kohtumenetlusse kaasatud elukohajärgse eestkosteasutuse lastekaitsespetsialist ja lapsele riigi poolt määratud advokaat, kuid kohtusse lapsi kindlasti ei kutsuta.
Suure tõenäosusega ei võeta lapse heaolu hindamisel aluseks lapsele tehtavate kulutuste maksumust, vaid muid jõupingutusi lapse heaolu tagamisel.
Lapse isa maksab lapse emale regulaarselt elatist pangaülekandega. Laps elab emaga ja on 16aastane. Lapse ema ei ole rahul makstava summaga ja keelas lapsel isa külastamise kuni täisealiseks saamiseni. Mis võimalused on siin isal, et kohtuda oma lapsega koolivaheaegadel isa elukohas?
Alaealise lapse ülalpidamiskohustus ja temaga suhtlemise õigus on kaks täiesti eraldiseisvat asja ja nii lapse kui ka lahus elava vanema huvides ei tohiks neid üheski olukorras ühitada. Antud situatsioonis tuleks lapse isal esmalt pöörduda elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole, kes omakorda võtab ühendust lapse emaga ja seejärel üritab pooli lapsega kohtumise osas lepitada. Kui see aga ei õnnestu, peab lapse isa oma suhtlusõiguse realiseerimise eesmärgil pöörduma suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega kohtu poole.
Mu isa ei maksnud mulle alimente kunagi, ema pöördus mitmeid kordi kohtu ja kohtutäituri poole, et saada kätte alimente, kuid mu isa ei maksnud neid kunagi ära. Nüüd olen juba ammu täisealine, kardan, et pean tulevikus hakkama oma isa hooldama, kas on mul tema vanaduses see kohustus või mitte, kuna temagi ei hoolitsenud minu eest lapsepõlves?
Perekonnaseaduse § 103 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus ülalpidamiseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui ülalpidamiseks õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust praeguse ülalpidamiskohustuslase vastu. Seega juhul, kui Teie isa pole täitnud oma ülalpidamiskohustust Teie ees, puudub Teil sisuliselt ülalpidamiskohustus ka tema suhtes.
Vanem, kel on kohustus elatise osas, siirdus arvatavasti tööle Soome, tasub elatist üle kuu või kahe ja heal juhul siis ka 50% kohtu poolt määratud summast. Võlg kasvab. Kohtutäituril ei ole võimalik enam arveid arestida, sest siin tal pole enam midagi. Mulle on öeldud, et Justiitsministeerium aitab kuid nende lehelt ei saa ma eriti targemaks. Kas täitur ise saab ka elatise väljamõistmise osas Justiitsministeeriumist abi?
Välisriigis kohtuotsuse täitmisele pööramiseks on eelnevalt vajalik kohtuotsuse täidetavaks tunnistamine välisriigi poolt. Selleks tuleb Teil tõepoolest pöörduda Justiitsministeeriumi Rahvusvahelise justiitskoostöö talituse poole.
Justiitsministeeriumile tuleb esitada järgmised dokumendid:
eestikeelne taotlus Justiitsministeeriumile, millega palute otsuse tunnustamist välisriigis;
taotlus välisriigi kohtule tõlgituna vastava riigi keelde;
tõlgitud võlgnevuse kalkulatsioon;
Eesti kohtu otsuse kinnitatud koopia;
tunnistus (sertifikaat) määruse nr 4/2009 lisa II alusel — selle väljastab Teile vastava riigi keeles I astme otsuse teinud Eesti kohus.
Kui eelpool nimetatud dokumendid on esitatud, edastab Justiitsministeerium need vastava välisriigi keskasutusele, kes seejärel antud asjaga tegelema hakkab. Veelgi täpsemalt saate lugeda järgmiselt aadressilt: http://www.juristaitab.ee/vormid-ja-kasulikud-viited/kohtuotsuse-tunnustamine-valismaal/euroopa-noukogu-maaruse-nr-442001
Kas lapse perekonnanime saab muuta ilma isa nõusolekuta, kui kohtu kaudu on emale antud üle täielikult lapse hooldusõigus?
Üldjuhul on lapse perekonnanime muutmiseks vajalik mõlema vanema kirjalik nõusolek, kuid olukorras, mil ühel vanemal on lapse suhtes ainuhooldusõigus ja sellest tulenev esindusõigus, pole teise vanema nõusolekut vaja.
Kui vanematel on ühine hooldusõigus ja lapse perekonnanime muutmise osas kokkulepet ei saavutata, võib emb-kumb vanem kohtult taotleda otsustusõigust lapse perekonnanime muutmiseks.
Selline küsimus, mis küll otseselt ei puuduta lapsi, aga soov on lahutada abielu, aga mees ei anna ennast näole. On pidevalt tööl Soomes ning väidab, et tal pole asja Eestisse. Mis võimalus on üldse üksinda lahutustaotlus sisse anda ning kaua see aega võtab? Kuhu ma üldse siis pöörduma peaks, et saaks üksinda anda lahutus sisse, sest Õnnepalees pidime ka avalduse ühiselt sisse andma. Samas see ühine lahutusandmisavaldus on võimatu kui inimene ennast näole ei anna.
Perekonnaseisuametis saab abielu lahutada vaid ühise avalduse esitamisega, milleks peate abikaasaga üheaegselt Perekonnaseisuametisse kohale minema. Kui aga abikaasa sellega nõus ei ole, tuleb abielu lahutada kohtus. Selleks on vajalik esitada kohtule vastav hagiavaldus ja tasuda riigilõiv summas 319,55 eurot.
