Justiitsministeerium: pole mõistlik panna isaduse tuvastamise kohustust abielus sündinud lastele

Täna räägib Naistekas oma lapse isaduse tõestamise saaga Veronika, kes oli abielus ühe mehega, läks sellest mehest lahku, sai lapse teisega, kuid lapse sünnitunnistusele kirjutati ikkagi eelmise mehe nimi. Palusime Veronika loole kommentaari ka justiitsministeeriumist ning uurisime, miks Veronika nii raskesse seisu sattunud on ning mida ütlevad Eesti seadused tema olukorra kohta.

Ministeerium vastas: "Justiitsministeerium ei saa kommenteerida konkreetset protsessi, kuid kirjeldame abielu lahutamise võimalusi ning perekonnaseaduse mõtet lapse isa registreerimise osas.

Kui kooselu on lõppenud, on alati kõige targem ka abielu ametlikult lahutamisega lõpetada, sest lisaks lastega kaasnevatele probleemidele, võivad abielu jätkumisega kaasneda ka varalised probleemid. Näiteks küsimused ühisvaraga tehingute tegemise osas.

Eestis on kohtul võimalik abielu lahutada ka ühe poole algatusel ning teise poole osavõtuta.

Eesti perekonnaseaduse loogika kohaselt loetakse lapse isana meest, kes oli sünni ajal abielus lapse emaga.

Tänase loogika põhjus on regulatsiooni selgus ehk abielus paari lapse sünnil on isadus selge ja võimalik teha lapse isa kohta kanne sünnitunnistusel. Mingeid edasisi tõendamisi või asjaajamisi enam vaja ei ole. See loogika ei saaks teisiti olla, kuna pole mõistlik panna isaduse tuvastamise kohustust abielus sündinud lastele.

Kui ei soovita, et isana kantakse rahvastikuregistrisse mees, kes on lapse emaga abielus, siis tuleks selle kohta esitada ühine avaldus.

Olukorras, kus on lapse isana on sünnitunnistusel märgitud mees, kes ei ole tegelikult lapse isa, saab perekonnaseadusest tulenevalt teiste hulgas ka lapse ema esitada kohtusse hagi ja nõuda kohtus isaduse tuvastamist või lapse sünnitunnistusel märgitud isa kande muutmist.

Sellisel juhul on kohtul õigus nõuda ka vajadusel DNA testi tegemist isaduse tuvastamiseks."