“Mul on mehega juba kaks last, kuid kõiges kasvatusse puutuvas me ühele meelele jõuda ei suuda,” kurdab 32aastane Katrin.

“Vanem laps on kuuene ja noorem saab kohe kolm. Kui me mehega saame muidu väga rahumeelselt läbi, siis tuleb tunnistada, et ainsad ägedad tülid puudutavad just meie poegi. Ma tahtsin lapse lasteaia kõrvalt kuhugi trenni panema, mees ütles, et nii väikese lapse trenni tema kinni maksma ei hakka. Minu meelest peaksid lapsed kell 21 juba magama, mees lubab vahel vanemal pojal endaga südaööni üleval olla. Minu meelest peaks lastele võimalikult vähe magusat andma, abikaasa toob neile mitu korda nädalas kommi… Nimekiri on lõputu!

Oleme püüdnud rääkida ja kompromosse leida, kuid samas ei taha kumbki enda põhimõtetest lahti lasta. Mõlemale on oluline, et lastest kasvaksid terved ja tublid inimesed, kuid mõlemal on tervest ja tublist lapsest ka oma arusaam.”

Kallis lugeja, mida sellises olukorras teha? Kas ka teie vahel tekitab lastele parimate kasvatusmeetodite leidmine pingeid või suudate alati ilusti kokkuleppele jõuda? Mis on need küsimused, mis teie vahel enim erimeelsusi tekitavad?