Minu tütar sai kevade hakul 16. Nüüd lõpetas põhikooli ja naudib suvepuhkust. Ta pole kunagi tööl käinud (prügi väljaviimist ja vanavanemate maakodus muru niitmist ka päris tööotsaks ei nimetaks), kuid tundub, et ega ta seda tahagi. Uurisin juba mais, kas ta ehk kuskil kandideerib, mis ta üldse teha tahaks. Neiu kehitas vaid õlgu ja teatas, et suvi on ikkagi puhkamiseks, tema ei viitsi.

Ükski töö ei sobi

Peretuttav juhib Tallinna südames asuvat kohvikut (elame ka ise pealinnas). Pakkus mulle välja, et äkki tahaks tütar seal ettekandjana kätt proovida — palk on hea, ka kogemus oleks kindlasti vajalik ja huvitav. Olin kindel, et selle peale laps ikka vedu võtab, aga ei.

Nüüd kindlasti arvate, et meil on perekond, kus lapsele kõik kandikul ette kantakse ja taskuraha ulmelistes suurustes antakse. Mitte päris. Olen üksikema. Palk on siiski keskmine ja ka lapse isa maksab alimente. Ometi olen alati üritanud hoida pigem mõõdukat joont ja õpetada ka tütrele, et kõik ei tule iseenesest ja tarbetute asjade ostmine on mõttetu. Kuid seegi ei tööta. Ütlesin ka tütrele, et ega ma suvel tema nii-nimetatud hängimist lõpmatuseni kinni ei maksa, võiks ka ise veidi vaeva näha. Tema teatas, et ega tal palju vaja polegi, pealegi on kindel taskuraha ikka garanteeritud. Nimelt kannab ka isa talle ühe kindla — mitte väga suure, aga siiski — igakuise summa pangakontole. Rääkisin ka tütre isaga, kuid tema ei saanud minu murest aru. Nagu tütargi leiab ta, et suvel peakski puhkama, terve elu jõuab tööd teha.

Facebookis on ikka huvitavam…

Mine tea, äkki tõesti mõtlen üle? Leian lihtsalt, et iseseisva elu ootuses peaks juba noorelt õppima ka ise hindama enda teenitud raha. Ja ükski töökogemus ei jookse mööda külge maha. Aga jah, ilmselt seda endale korrutama jäängi. Tütar tormab ikka sõbrannadega randa, veedab suveõhtud teleri ees või Facebookis tuhlates.

Lapsevanemad, kel samas eas laps kodus, kuidas teil lood? Kas suvevaheajal töötamine on aktuaalne või mitte?