Kuna mehel uus abikaasa kolme pisikesega kodune ja mees üksi töötas, siis meie lastele polnud tal võimalik elatist maksta - ehk siis mees leidis, et temal on niigi neli inimest ülal pidada ja minul ainult kaks, et temal pole võimalik toetada.
Samuti ei olnud mehel võimalik lastega aega veeta, no teinekord jah juhtumisi said kusagil linnas kokku või mingil üritusel. Laste isast ma lastele halba ei rääkinud, lapsi isa vastu ei ässitanud.
Nüüd meie lapsed täiskasvanud, töötavad ja nüüd on isa hakanud lastega suhtlema ja ma kuulen oma lastelt imelugusid, kuidas ma olnud halb naine, ei teinud kodus toitu, ei koristanud, ei viitsinud midagi teha, kuidas käinud kõrtsides ja baarides, et mul olnud teine mees ja ma ajanud nende isa ise minema... Raisanud raha ja et isa andnud iga kuu päris suure summa mulle raha, et lastele annaksin ja taskurahaks andnud ka... Lapsed nüüd väga umbusklikud, et kuhu raha pannud olen ja miks neile pole midagi andnud jne..."

Kallis lugeja, kuidas sina sellises olukorras käituksid?