Kink pole emadepäeval oluline, tähtis on koosolemise rõõm!
Kui lapsed olid väiksed, oli traditsiooniks käia igal emadepäeval koos lastega Raekoja platsil emadepäevakontserti kuulamas. Selle päeva juurde käis laste omavalmistatud kingitus (see meisterdati lasteaias või koolis suure saladuskatte all), kaardike, lilled ja mingi mõnus amps. Loomulikult peeti ka vanaemasid meeles. Et vanaemad elavad üksteisest päris kaugel, siis ühel aastal sai lõunatatud ühe vanaema juures ja teisel aastal teise vanaema juures. Nüüd, kui lapsed on juba suured ja elavad omaette, kutsutakse mind tavaliselt kusagile välja sööma. Käidud on näiteks pitsat, pannukat ja grillitud lõhe nautimas. Kink ei ole oluline, oluline on koosolemise rõõm. Muidugi suhtlen oma lastega ka muul ajal päris tihti, mistõttu ei oota hingevärinal just seda konkreetset päeva, aga eks see päev natuke eriline ikka ole.
Et ma laste isaga ammu enam koos ei ela, siis seda enam olin meeldivalt üllatunud, kui eksämmaga hiljuti kokku sattudes kiitis ta mind just emadepäeva tähtsaks pidamise ja tähistamise eest. Traditsiooniks on saanud ka surnuaialt läbi jalutamine ja esiemade haudadel küünalde süütamine. Mis mind sel aastal ees ootab, veel ei tea. Aga see polegi oluline. Oluline on, et lähen oma emale külla, kallistan teda ja leian aega temaga koos kohvi juua ja kooki süüa. Pisikene kink on ka juba olemas.
Hea, et mul ema olemas on. Lastega saan samuti kokku. Veel meeldib mulle, et nüüd on olemas vanavanemate päev ehk kui emadepäeval igale poole ei jõua, siis saab vanaemasid sügisel meeles pidada ja nii jagub kõikide emade jaoks aega ja tähelepanu.
Kirjuta ka sina meile oma emadepäevast ja võida auhind! Loe lähemalt: Jutuvõistlus: kirjuta meile, millised on teie pere emadepäevatraditsioonid ja võida emale tore auhind!