Kuidas leida aega oma laste jaoks tänapäeva kiires maailmas?

Meile kõigile on antud päevas ühepalju tunde ja sama palju päevi nädalas. Tuleb tekitada aega, pühendunud aega, pereaega lastega. Tuleks panna nädalas kinni päev, millal ollakse koos ja leitakse ühendus lastega. Ja tuleb esitada küsimusi. Kas tahate minna metsa ja ehitada onni? Teha lõket? Kas neile meeldiks minna randa? Minna sugulastele külla? Mängida kaarte? Lauamänge? Võib-olla maalida üks hiiglaslik pilt, nii et kogu köögipõrand on paberiga kaetud? Küpsetada kooki? On tohutult viise, kuidas ühendust luua. Kvaliteetaeg koos loob mälestusi ja tugevaid suhteid, mis on kuldaväärt perekonna harmoonia loomisel. Kui võtad aega ühendumiseks, saadad lastele sõnadeta sõnumi, et nad on sulle väga tähtsad.

Miks see on nii oluline?

Teadus on tõestanud, et ajuühendused tekivad suhete kaudu. Suhe lastega sõna otseses mõttes ühendab neid kas hirmu või armastusega. Kõik sõltub sellest, kuidas me suhtleme. On kolm väga lihtsat asja: meie silmad, hääl ja puudutus. Kes oleks arvanud, et see on nii lihtne? Kui suhe on soe, eriti just siis, kui suheldakse pehmete armastavate silmadega, sooja hääletooniga ja õrna kinnitava puudutusega, toidab see närvisüsteemi ja sõna otseses mõttes paneb aju kasvama. Varajases elueas on see oluline, sest see ühendab primaalaju mõtleva ajuga, toob kõne ja mängu vooluringi. Suhte puudumine, või kui suhe on pidevalt karmi silmavaate, käreda hääle ja rohmaka puudutusega, loob ajus hirmuühendused ja hirmu all aju areng koheselt aeglustub. On tehtud päris šokeeriv uurimus, millest ilmselt kuulnud olete. See tehti Rumeenia orbudekodus. Leiti, et kuigi baasvajadused — regulaarne toit, mähkmete vahetus jms — olid kaetud, põhjustas suhte puudumine stressihormooni kortisooli tõusu. See oli ülikõrge ja mõjus arenevale ajule kärbutavalt. Tekkisid pöördumatud ajukahjustused. Teisisõnu, me vajame otsesuhteid, et meie aju saaks luua eluterved ühendused ja edeneda, kasvada terveks, rõõmsaks, hästi kohanevaks täiskasvanuks. Selleta me hukkume.

Kuidas luua turvaline ühendus vanema ja lapse vahel?

Turvatunne saavutatakse selgete, järjepidevate ja õiglaste piiridega. Tuleb panna tähele, kuulata ja julgustada last väljendama tundeid elutervelt ja terviklikult, luua emotsionaalset sõnavara ja võtta lapse tunded vastu eheda empaatiaga. Sellega annad sõnumi, et turvaline on olla mina ise. Kui aitad lapsel välja selgitada ja mõista, mis vajadused vajavad täitmist, aitad tal arendada eneseteadlikkust ja leidlikkust, mis mõlemad on väga suure tähtsusega lapse üldise elukvaliteedi jaoks. Sellisel viisil eneseteadlikkuse loomine on kingitus, mis teenib neid terve elu.

Kuidas peaksime toimima, kui ühendus on kadunud?

On mitmeid viise, kuidas ühendus kaob. See võib olla tingitud vanemate lahutusest, mis põhjustab pingeid ema ja isa vahel. Lapsed võtavad selle üles ja võivad tunda, et nemad on süüdi. Lapse jaoks on selline uskumine väga valulik. See võib viia kontaktist eemaldumiseni ja ühenduse puudumiseni.

Aus tuleb olla nii, et laps aru saab. Andke talle teada, et last armastavad sügavalt mõlemad vanemad ja on väga kurb, et ema ja isa ei saa enam koos elada. Kui ema ja isa püüavad lahendada enda erimeelsusi, on kõige olulisem asi suhe ema ja lapse ning isa ja lapse vahel. See suhe tuleb hoida terve ja tugevana. On väga oluline, et vanemad tegelevad enda emotsioonidega last sellesse kaasamata.

Üks viis, kuidas veel saab ühendus kaduda, on see, kui teie imeline laps on läbi tegemas puberteediiga ja on nüüd eemaldunud teie. See on väga oluline faas arengus ja ei ole teiega isiklikult kuidagi seotud. Ma nimetan seda kookonifaasiks lapsearengus. Teie teismeline püüab leida enda väärtusi, avastab, kes ta on ja kuidas ta soovib end väljendada, kes ta tahab olla. See võib olla väga segadusttekitav aeg, mis vajab teie armastavat toetust ja regulaarset arutelu, selget ausat kommunikatsiooni. Näidake, et usaldate teda, kommunikeerige enda usaldust, et ta teeb õiged valikud, sest ta on intelligentne inimene, ja andke talle palju ruumi ise välja selgitada need valikud. See annab neile suurt tuge. Andke teada, et olete olemas, kui ta peaks abi vajama, toetate kogu südamest ja ütlete, kui tunnete, et ta on ohus või riskantses olukorras. Ta teeb vigu ja kehvi valikuid, mis on osa teekonnast täiskasvanuikka.

Mida enam saate olla tema kõrval, seda enam ta jääb avatuks ja on teie jaoks olemas.

Mis veel?

Ühendus võib kaduda paljudel teistel põhjustel, nagu näiteks, kui laps peab maadlema probleemidega, mis on liiga suured ja tal ei ole lihtsalt sõnu suhtlemiseks, mistõttu ta tõmbub endasse. Võib-olla leinab ta parima sõbra kaotust, kes kolis ära või lemmiklooma, kes suri. Seetõttu tunneb ta end üksikuna, isoleerituna ja ei tea, kuidas navigeerida tunnetes. Igapäevane emotsionaalse sõnavara loomine aitab arendada tema intelligentsust. Lapsed õpivad maailma imiteerides, seega olge head eeskujud. Olge ehedad, ausad, läbinähtavad, tehke vigu, paluge vabandust ja leppige ära. Arendage kultuuriruumi, kus tunded on tervitatud. See aitab lapsel areneda enesekindlaks ja ennastusaldavaks.

Veel mõni hea nõuanne või vihje lastega koos elamiseks?

  1. Olge nende jaoks olemas. Olge arvutis või teleri ees vaid siis, kui lapsi pole kodus.
  2. Muutke söögiaeg arvuti- ja telerivabaks ajaks, kus te saate perena koos istuda ja rääkida.
  3. Tegelege enesearenguga. Meie ja meie vanemad kasvasime maailmas, mis oli eemaldunud emotsionaalsest intelligentsusest. On aeg taibata, et me saame oma lapsi kasvatada emotsionaalselt ausateks, selge mõtlemisega ja enesekindlateks. See, kuidas me tunneme, kujundab igat meie otsust. Tunded aitavad saavutada sügavat ühendust endaga. Terve suhe tunnetega loobki teadliku lapsekasvatuse ja ehitab silla meie laste autentsele tulevikule!

Tallinnas BlissTray Konverentsikeskuses toimuval seminaril õpid läbi vahetu kogemuse suurel hulgal loomingulisi ja mängulisi meetodeid, kuidas tõsta ja hoida laste ning teismeliste eneseteadlikkust, eneseväärikust ja enesekindlust. Seminari läbinu saab tõhusa “tööriistakomplekt”, mille abil toetada laste ja teismeliste elutervet arengut.