Äralöömised, hulk sinikaid ja kriimustusi on täiesti tavaline nähtus peres, kus kasvab poiss. Sellised kerged traumad ei põhjusta tõsiseid probleeme ning ei vaja spetsialistide-traumatoloogide vahelesegamist. Piisab desinfitseerimisest ja kompressidest.

Kuid on olemas terve rida küllalt salakavalaid olukordi, kus pealtnäha süütutel vigastustel võivad olla vägagi tõsised tagajärjed. Eelkõige on need ninatraumad. Poisid saavad neid tavaliselt kaklustes, sportides (võitluskunstid, hoki, suusatamine) ning jäistest mägedest allalaskmisel. Talvisel ajal tõuseb selliste traumade arv mitmeid kordi.

Et selle grupi vigastusi ära tunda, tuleks need eelkõige jaotada ninaluumurdudeks, nina äralöömiseks ning nina hematoomideks.

Ninaluumurrud

Ninaluud on küllaltki õhukesed, seetõttu võivad murrud tekkida suhteliselt kergesti. Luumurrud võivad olla nii luutükkide nihkumiseta kui ka kohaltnihkumisega. Viimasel juhul muutub nina kuju, ning see nõuab juba spetsialiseeritud arstiabi.

Nina vormi taastamiseks nihkumisega luumurru korral soovitavad spetsialistid paigutada laps haiglasse, kus tal pannakse luud paika. Optimaalseks ajaks on siin esimesed tunnid pärast traumat või 5. kuni 7. päeval. Seda sellepärast, et ninatraumadega kaasnevad paistetus ning ümbruskonna pehmete kudede hematoomid, mis takistavad tekkinud deformatsiooni hindamist ning ninaluude õige asendi taastamist.

Paistetus ja hematoomid saavutavad maksimumi juba mõni tund pärast traumat ning püsivad umbes viis päeva. 7-8 päeva pärast algab luude kokkukasvamine. Kui see toimub valesti, võib tekkida püsiv kosmeetiline defekt, mis nõuab tõsist kirurgilist ravi.

Nina äralöömised

Lapsevanemad on nendesse alati suhtunud kui kergematesse traumadesse võrreldes ninaluumurdudega — ninaluud jäävad ju terveks. Ometi peab meeles pidama, et selle piirkonna vigastused on alati peatraumad, mille tagajärjeks võib olla ajupõrutus või mõni muu tõsine probleem. Seetõttu tuleb põrutuse märkide ilmnemisel (teadvuse kaotus trauma hetkel, iiveldus, oksendamine, peavalu) last ilmtingimata arstile näidata.

Löögi tagajärjel tekib sageli nina limaskesta tursumine, mis takistab mõnevõrra nina kaudu hingamist. Kui laps hingab väga raskelt ning ninatilgad ei aita, võib see osutada väga ebameeldivale tüsistusele, nimelt ninavaheseina hematoomile.

Ninavaheseina abstsess ja hematoom

Mõningatel juhtudel tekib ninatrauma tagajärjel ninavaheseina sisemine hematoom (verevalum kudedes), mis raskendab hingamist. Olles ideaalne toitepinnas mikroobidele, läheb hematoom kiiresti mädanema ning areneb ninavaheseina abstsess (põletikuline mädanik). Lisaks raskustele nina kaudu hingamisel, halveneb enesetunne ning tõuseb kehatemperatuur. Selline seisund on äärmiselt ohtlik nii vere juurdevoolu tõttu kolju esiosa ja aju juurde, kui ka nina vaheseina kõhre mädanikuohu tõttu.

Tähelepanu! Last, kellel on ükskõik milline peatrauma, tuleb kiiresti näidata spetsialistidele, so traumatoloogile, neuroloogile ning nina-kõrva-kurguarstile, vajadusel tuleb teha ka koheselt röntgenuuringud.

Laste riskigrupid

  • Noorem grupp: 1 — 1,5 aastat. See on vanus, mil lapsed alles õpivad käima, kukuvad sageli ning löövad end ära. Ka enesealalhoiuinstinkt on neil veel välja arenemata.
  • Teismeliste grupp: 12 — 14 aastat. See on enesekehtestamise iga, mil poistel tuleb oma veendumusi sageli rusikate abil kaitsta. Ninatraumasid tuleb ette ka sporti tehes.

    Vältimatu abi

    Kui teie laps sai ninatrauma, on tarvis kiiresti:

  • välja selgitada trauma saamise aeg ja asjaolud;
  • peatada vatitampooniga ninaverejooks (kui on), kasutada veresooni ahendavaid tilku (naftisiin, halazoliin jne) ning asetada ninaseljale midagi külma;
  • jälgida peaajupõrutuse sümptomite ilmumist ja kehatemperatuuri;
  • kui lapse enesetunne on hea ning puuduvad ülalnimetatud tüsistuste tunnused, peab meeles pidama, et nädala jooksul tuleb kindlasti teha röntgen ning näidata last nina- kõrva -kurguarstile. Selle ajani võib talle ninna tilgutada veresooni ahendavaid tilku ning salvidest kasutada välispidiselt Troxevasini või Traumel-Si.