Lapsehoidmise teenust pakub Tallinnas ainult paar firmat, teine võimalust hoidjat leida on kuulutus ajalehes. AS Demeteri tegevdirektori Inga Lükki sõnul on nende firmas tavaliselt tunnihind. Kui hoidja töötab täistöökohaga terve nädala, siis on miinimum tunnihind 25 krooni. 8-tunniste tööpäevade puhul maksab päev seega 200 krooni.

Kui hoidjat vajatakse vaid aegajalt, näiteks kuni 40 tundi kuus, siis maksab üks hoiutund 50 krooni. Ajalehekuulutuse kaudu võib hoidja leida tunduvalt odavamalt - 8-15 krooni tund. Lükk ei kiida ega laida lehekuulutuse kaudu otsimist, sest nii võib leida väga hea hoidja, kellest hiljemgi pikka aega head mäletused püsivad, kuid võib sattuda ka oskamatute või koguni ebaausate inimeste peale.


Inga Lükk kinnitab, et ta tutvub alati hoidjat otsiva perega põhjalikult, sest siis on kergem konkreetset hoidjat soovitada. Viimase kahe aasta jooksul on Lükki praktikas olnud ainult üks pere, kes on juba 7 lapsehoidjat vahetanud, ülejäänud perede ja hoidjate vahel ei ole mainimisväärseid konflikte olnud.


Esimese hoidja pidin võtma, kui poiss oli 8-kuune. Kuna nii väikese lapse puhul tundus mulle, et on vaja tõesti koolitatud hoidjat, pöördusin firma poole, kes vahendas hoidjaid. Ööl enne esimest kohtumist ei saanud ma sõba silmale, ja hommikul tunnistas ka saabunud keskealine naisterahvas, et ta on närvidest öö otsa magamata.

Selline ülestunnistus mõlema poolt sulatas jää koheselt. Ta käis tööle linna lähedalt maalt ja talle tundus kogu aeg, et ma maksan talle liiga palju. Seepärast kasis ja küüris ta ka kogu mu majapidamist, mis ühest küljest oli väga meeldiv, aga teisest küljest pani mind ennast süüdlaslikult tundma - ei saa ma oma last hoitud ega kodu puhtana peetud. Eriti torkas mulle kui vastsele emale südamesse, kui laps igal hommikul rõõmuga ja naeratades hoidjale vastu vudis, aga õhtul, kui mina töölt saabusin, oli ka laps väsinud ega reageerinud nii nagu ma ootasin. Või siis lihtsalt magas.

Vahel ma koguni nutsin armukadedusest ja tundest, et ma ei ole ikka õige ema.

Enne firmast lapsehoidja otsimist peaks pere tegema endale selgeks järgmised asjad:

1. Kui suure summa eest olete nõus lapsehoidja palkama?
2. Kui palju peab lapsehoidja töötama? (Kui algul on plaanitud nädalas 40 tundi, aga hiljem selgub, et läheb hoopis 25 tundi, võib kohast loobuda hoopis lapsehoidja, kes on suurema sissetulekuga arvestanud.)
3. Kas lapsehoidja tuleb koju või viite ise lapse tema juurde?
4. Kuidas on korraldatud söömine - kas hoidja sööb koos lapsega sama toitu või peab ise päevaks süüa kaasa võtma?
5. Kus hakkab hoidja hoidma oma vahetusriideid, kas ta tohib kasutada pere vannituba?
6. Kuidas korraldada puhkuste aega?

Tulevaselt lapsehoidjalt peaks küsima järgmisi asju:

*Miks te olete huvitatud lastega töötamisest?
*Miks te lahkusite viimasest töökohast? (Seda võiks eelmisest perest ka üle kontrollida ja küsida, kas nad soovitavad teile seda lapsehoidjat)

*Millist distsipliini te rakendate? Pakkuge talle lahendada situatsioone: Näiteks kui laps lööb teist last või kisub ära mänguasja, millega teine parajasti mängib - kuidas ta olukorra lahendaks?
*Kuidas te kavatsete mu last edasi arendada? Kas te oskate lapsele õpetada muusikat, kunsti, rühmas ja üksi mängimist, õues ja toas mängimist?
*Kas te oskate õpetada last potil käima?
*Mida te teete, kui laps hakkab keset päeva ema igatsema?

Kui teile tundub, et ükski lapsehoidja kandidaatidest ei sobi eriti, ärge valige ka põhimõttel "halvimast parim". Selle asemel alustage otsinguid uuesti, kuid juba kogemuse võrra rikkamana.

Teine lapsehoidja oli muidu tore inimene, aga paaril korral, kui ma lubasin tal meie juurde ka omad lapsed kaasa võtta, olid nad mu külmkapi üsna lagedaks söönud.

Inga Lükk soovitab arusaamatuste tekkides kohe asjad selgeks rääkida. "Muidu hakkab vimm hoidja vastu aina süvenema ja ta hakkab teile üha vastumeelsem tunduma," ütleb Lükk.

Kolmanda hoidja leidsime ajalehekuulutuse peale. Valisime välja Ülle, kes oli varem töötanud lasteaiakasvatajana. Väljanägemiselt pigem blondiks elukogenud baaridaamiks sobiva naisega kohtudes tundsin kuidagi kummalist ebamugavat kripeldust, kuid otsustasin selle tähelepanuta jätta.
Ta muutis meie lapse söömisharjumusi (3-aastane peab putru sööma, mina tean), tegi temaga kehalisi harjutusi (nii vana poiss peab jaksama ennast üles vinnata), tegi pikki jalutuskäike ja rääkis maailmast, nii et lapsel oli huvitav. Aga mina jäin teda võõrastama, ausaltöeldes ei olnud klappi kohe mingit. Mitu korda küsisin lapselt, kas talle ikka tõesti tädi Ülle meeldib, lootes kuulda eitavat vastust. Paraku polnud nagu millesti otseselt kinni hakata, et temaga töövahekorda lõpetada.
Liiga suurest usaldusest inimeste vastu teadsin temast ainult nime ja kodust telefoni. Ja ühel hommikul Ülle lihtsalt ei tulnud. Ei tulnud teiselgi hommikul, telefonis vastas lõpuks superpohmellis hääl, et ta on nii haige, nii haige. Tõotas tulla järgmisel päeval, ega tulnud siiski, telefoni enam ei võtnud. Nii meie vahekord soiku jäigi, isegi oma vahetusriided ja sussid jättis ta meile, julgemata järele tulla.


Ohu märgid

*Hoidja on teile valetanud või teie tagant varastanud.
*Hoidja ei taha vastata, mida ta päev otsa on lapsega koos teinud.
*Ootamatult koju saabudes avastate, et hoidja ei tegele lapsega üldse.
*Laps muutub tujukaks, endassetõmbunuks või on tal söömise ja magamisega probleeme.
*Laps ärritub, kui peab hoidjaga jääma.
*Teil lihtsalt on lapsehoidja suhtes halb tunne.

Inga Lükk AS Demeterist mainib, et kõige tähtsam on jälgida oma lapse käitumist. "Lapsed on ju nii siirad, nad räägivad kohe kõik ära," kinnitas Lükk. Muidugi fantaseerivad lapsed vahel päris kõvasti, seepärast tuleb kõik shokeerivad jutud mõlemalt poolt üle kontrollida.

Õhtul kodus

Pärast kogu väsitavat asjaajamist lapsehoidja otsimise ja väljavalimisega peate veel veenma iseennast, et oma lapse võõra inimese hoole alla jätmine on vajalik ja mõistlik samm. Hea oleks, kui õhtul pärast töölt naasmist saaksid vanemad kogu oma aja lapsele pühendada. Lapsega mängimine ja müramine vähendab kogu pere stressi.
Süütundega vanematel on soovitatav aegajalt endale sisendada, et "Ma olen ikkagi hea ema/isa" või "Mu laps veedab päeval suurepäraselt aega". Tunnistage endale, et lapsed arenevad uutes suhetes, mängides teiste lastega, õppides asju omavahel jagama.

Küsige iga päeva lõpus lapsehoidjalt, mida nad päeva jooksul tegid, ja käige vahel ka ootamatult keset päeva kodus - nii võite kindlad olla, et teie laps on hästi hoitud ja et tal on lõbus. Nii nagu teie peate veenduma lapsehoidja usaldusväärsuses, peab ka laps oma uue hoidjaga kohanema. Alla 7-kuused harjuvad enamasti ruttu võõra inimesega, veidi vanemad aga võõrastavad algul, neil on vaja kohanemiseks aega ja vanemate toetust.

Paariaastased kuni eelkooliealised lapsed käivad läbi pisarate, mossitamise ja jonni perioodi, enne kui uue inimese omaks võtavad. Kui lapse ümber on tema oma kallid asjad (kaisukaru, lemmikauto) ja emme kinnitab, et tuleb kindlasti õhtul tagasi, aitab see lapsel end kindlamini tunda.
Kui aga siiski on laps uue hoidjaga olemisest alates õnnetu, peaks ümber hindama lapse vajadusi ja kaaluma ka lapsehoidja väljavahetamist. Pidage siiski meeles, et üks halb päev ei tähenda veel halba lapsehoidjat või halba lasteasutust. Kui aga olukord ei parane, peaks leidma lapsehoidmise jaoks teise mooduse või hoidja.