Lähisuhte- ja seksuaalvägivalla uuring: maailmas pole riiki, kus naistevastane terror puuduks

Eesti Avatud Ühiskonna Instituut koostöös Tartu Ülikooli Polikliiniku ja Peremeditsiini õppetooliga korraldas sel kevadel üle-eestilise uuringu “Lähisuhte- ja seksuaalvägivald pere- ja naistearstide vaatenurgast”, et selgitada, milline on pere- ja naistearstide valmisolek lähisuhte- ja seksuaalvägivalla juhtumitega tegelda. Täna toodi tulemused avalikkuse ette.

“Ühtse süsteemi ülesehitamine lähisuhtevägivalla tõkestamiseks Eestis” projekti üks eestvedajatest Iiris Pettai tõdeb, et teema on hetkel vägagi aktuaalseks kujunenud. Maailma Tervishoiu Organisatsiooni poolt 2013. aaastal 86 riigis läbiviidud uuringus on füüsilist ja/või vaimset vägivalda kogenud 35 protsenti naistest. Maailmas pole riiki, kus naistevastane vägivald puudub. Kuritegevuse statistikast selgub, et Eestis on lähisuhtevägivald kasvutrendis. Vägivallatsejates 94 protsenti olid mehed ja ohvritest 84 protsenti naised. Lõviosa juhtumitest moodustab just füüsiline vägivald.

Tervishoiutöötajate küsitlus

Mai- ja juunikuus viidi Eestis läbi lähisuhtevägivalla teemaline uuring, milles küsitleti 253 tervishoiutöötajat. Tulemustest selgus, et iga teine arst märkas oma patsientidel vägivallale viitavaid tunnuseid. 20 protsenti perearstidest tunnistas, et nende juurde satub ka inimesi, kes on korduvalt vägivalla ohvriks langenud. Traumade alla on kuulunud nii verevalumid nii näo- kui keha piirkonnas, luumurrud, kergemad torke- ja lüikehaavad, sisemised verejooksud, katkenud rasedused kui ka suguelundite vigastused. Pooltel juhtudel teavitavad arstid ka politseid.

Ohvritel soovitatakse enamasti pöörduda psühholoogi või perenõustaja poole. Samuti proovitakse rakendada järelkontrolli või ohvrit ja vägivallatsejat lepitada.

Millised on kõige levinumad ekslikud arusaamad vägivalla põhjustest Eestis?

79 protsenti perearstidest usub, et põhjus on naistes, kes joovad endid purju või lähevad võõraste meestega kaasa. 99 protsenti on veendunud, et vägivalda põhjustavad alkohol ja narkootikumid. 91 protsenti arvab, et vägivalda põhjustab vähene intelligentsus või suhtlemisoskuse puudumine.

Kuidas olukorda parandada?

34 protsenti tervishoiutöötajatest on veendunud, et perearstide poolne järelvalve on vajalik. Samuti usuvad nad, et sellistes olukordades tuleks kindlasti politseid teavitada. Kõige rohkem jääb puudu Eesti Tervishoiusüsteemi toest ja nõust, kes hetkel teemaga süvitsi tegelenud ei ole. Probleemiks on ka koolitamata arstid — 75 protsenti Eesti perearstides ei ole lähisuhtevägivalla koolitusel käinud.