Lase lapsel magada
Enne sündi magab laps 24 tundi ööpäevas, vastsündinule on aga vajalik uutes tingimustes kohanemiseks (pärast siia ilma tulemist saadud šokki) pikem uni — tervelt 20 tundi ööpäevas. Imikueas taandub une osa järk-järgult 14-16 tunnile päevas. Murdeealine peaks magama 9-10 tundi, täiskasvanu optimaalne unenorm on teatavasti 8 tundi (naistel on unevajadus suurem kui meestel).
Kasvu ja IQ seos unega
Lapse aju hakkab tööle juba 24. rasedusnädalal. Enne sündi saab laps infot eelkõige hormonaalsetest muutustest ema kehas.
“Kuna ajuripats toodab kella 22st kuni kaheni öösel kasvuhormooni, siis võib lapsel olla kasvuprobleeme, kui ta krooniliselt õigel ajal magama ei saa,” hoiatas Ave Orgulas.
Vähe sellest — ebapiisav uni enne 10. eluaastat võib mõjutada ka lapse IQ-d, sest lapse aju on selle ajani kõige vastuvõtlikum. See on tingitud aju biokeemiast. “Sünnimomendil on lapse ajus enamus närvirakkudest olemas (neid on 100 miljardit), kuid nad ei ole veel osa funktsionaalsest võrgustikust — puuduvad nö kanalid neuronite ehk närvirakkude ja ajukeskuse vahel,“ selgitas Orgulas.
Need ühenduslülid ehk sünapsid moodustuvad stimulatsioonil (kui laps millegi uuega kokku puutub) ja talletuvad, kui kanal kord avatud on. Kuna väikelapseiga on pingeline maailma tundmaõppimise aeg, on kolmeaastasel lapsel kuni 1000 triljonit sünapsi. See hulk jääb püsima kuni 10. eluaastani ning hakkab siis kahanema. Hilise teismeea lõpuks on sünapsite hulk kahanenud umbes poole võrra.
Lapseea une eripära
Nii lapsel kui täiskasvanul vahelduvad öö jooksul sügava ehk mitte-REM-une ja unenägudega ehk REM-une staadiumid. REM-unes lapse silmamunad liiguvad, uni on pindmine ja ta ärkab igasugu segajate peale kergemini. Sügavas unefaasis ei häiri last aga miski. Imikutel ja väikelastel muutub uni pinnapealsemaks iga 45 minuti järel, täiskasvanutel iga 90 minuti järel.
Vastsündinu pühendab unenägudele ligi poole kogu uneajast, täiskasvanu vaid 15%. “Lapsed on oma unenägudes valdavalt üksi, seepärast kipuvad nad unenägude faasis ärkama ja võpatama: neile ei meeldi eemalolek tavamaailmast,” märkis Ave Orgulas. “Unes ilmuvad neile sageli allmaailma tegelased, ega asjata ole kreeka mütoloogias uni (hypnos) ja surm (thana-tos) vennad, unenäod aga nende õde.”
Päevasest unest
“Vanemate ülesandeks on seada keskkonda nii, et lapse uni oleks parem,” toonitas Ave Orgulas. “Eelkoolieas on väga tähtis ka päevane uni — et kõigi meelte kaudu (nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine) lapseni kanduvat infot maha laadida, vajab ta puhkust. Need, kel juba jalad all, et taha aga pahatihti aega maha võtta, et päeval magada.” Esimestel elukuudel teeb laps 4-5 päevast uinakut, 4-6kuune tukastab kolm korda päevas, 6kuune ja aasta-pooleteisene peaks suikuma kahel korral ja üle 2aastane ühel korral päevas.
Puhanud laps on rõõmsameelne ja positiivne, kui temaga tegeldakse, ta koordineerib oma liigutusi ja tegevust paremini, tema immuunsüsteem on tugev ja ta on vastuvõtlik väliste stimulatsioonide suhtes.
