Laste traumad - vanemate meelespea

Päevad venivad järjest pikemaks ja läheb soojemaks. Jalgrattad, rulluisud ja rulad kolivad talvekorteritest välja. Kui aga hoog liiga suureks läheb on ka õnnetus kerge tulema.

Siinkohal tuletame meelde kuidas vanemad mänguhoos viga saanud last kohe aidata saavad.

Mehhaanilised traumad

Väikese haava või marrastuse peab hoolikalt vesinikülihapendiga puhastama ning ääred joodiga määrima. (Joodi ei tohi haava peale tilgutada, see suurendab valu ning takistab edaspidi haava kinnikasvamist). Lahtise haava peale ei tohi ka mingisugust pulbrit raputada ega vatti panna. Väikese verejooksu puhul piisab rõhuvast sidemest - veritsev koht kaetakse kokkupandud steriilse sidemega ning seotakse kinni, kuid mitte väga tugevasti. Kui haav on mullane või tekitatud määrdunud esemega, tuleb arsti poolde pöörduda.

Pehmete kudede äralöömise korral - kui nahk ei ole vigastada saanud - soovitatakse paariks tunniks haige koha peale asetada külm kompress (külm vesi, riide sisse mähitud jäätükike). Järgmisel päeval asendatakse külm soojendava kompressiga.

Laste kukkumisel on eriti ohtlikud peatraumad. Isegi kui vigastusi pole näha, laps aga oksendab või kurdab peapöörituse üle ja ütleb, et süda on paha, peab kiiresti arsti kutsuma. Arsti tulekuni tuleb lapsele võimaldada rahu, pea peale peab panema midagi külma.

Väikeste laste puhul on õlaliigeste nihestus sagedane nähtus. See juhtub siis, kui täiskasvanu - hoides lapsel käest - tõmbab teda järsult või hoides teda käelabast, tõstab üle mingi takistuse. Nihestus võib tekkida ka lapse kukkumisel või kohmaka liigutuse tõttu. Nihestust saadab äge valu ning liiges paistetab üles. Liigest ise paika venitada on lubamatu. Tarvis on väljaväänatud käele kindlustada liikumatus, sidudes ta käterätiku, rätiku või salliga keha külge ning tuua kannatanu arsti juurde.

Ninaverejooksu puhul on kasulik ninajuurele ning laubale asetada midagi külma (näieks riide sisse keeratud jäätükikese). Sõõrmetesse võiks vesinikülihapendiga niisutatud vatitikud panna, või tilgutada seda 3-5 tilka ninna. Kui verd tuleb nina eesmisest osast, on seda kerge peatada, pigistades ninasõõrmed mõneks minutiks kinni. Enne pigistamist asetada nina eesmisse ossa vatitampoon. Nina kaudu ei tohi sisse hingata ega ole soovitav nuusata, kuna vereklombid, mis katavad vigastada saanud veresooni võivad eralduda ning verejooks ägeneda. Pead taha kallutada pole tarvis, sest veri voolab siis ninaneelukäiku ning võib esile kutsuda oksendamise. Väga tugevad verejooksud, mida ei õnnestu peatada, tekivad sügavamal ninaõõnes ning sel juhul läheb tarvis kiiret arstiabi.

Kõrvaverejooksu, mis on alguse saanud peavigastusest, peetakse raske koljutrauma oluliseks sümptomiks. Kõrv tuleb kinni siduda ning asetanud lapse terve külje peale pikali, viia ta arsti juurde või kutsuda kiirabi.

Võõrkeha sattumisel lapse silma tekib pisaratevool ning terav valu. Pestud käega tõmmatakse alumine laug allapoole ning puhta taskurätiku nurgaga eemaldatakse praht. Kui võõrkeha on ülemise lau all, tuleb püüda laug üles keerata, tõmmates ripsmeid allapoole ning keerates seejärel lauäärt. Silma võib tilgutada ka keedetud vett ning paluda, et laps pilgutaks silmi. Vesi võib prahi silmast välja tuua.

Võõrkeha hingamisteedes

Hingamisteedesse sattunud võõrkeha kutsub otsekohe esile ägeda köha ning raskendatud hingamise. Et last aidata, tuleb teda õpetada hästi tugevasti köhima. Vahel õnnestub sel moel võõrkeha hingekõrist välja saada. Võib peopesaga kergelt lapsele abaluude vahele lüüa, asetades ta kõhuli enda põlvede peale, pea alaspidi; või hoida lihtsalt jalgadest kinni, pea alaspidi ning patsutada seljale. Kui see kõik ei aita, tuleb laps kiiresti raviasutusse viia või kiirabi välja kutsuda.

Kui laps on mänguhoos mingi väikese asja ninna tõmmanud, tuleb teda käskida kõvasti nina nuusata, vajutades teise sõõrme kinni. Kui see ei aita, ei tohi seda ise eemaldama hakata, sel moel võib võõrkeha veel kaugemale sattuda. Tuleb pöörduda arsti juurde, lapsele aga seletada, et seni tuleb ainult läbi suu hingata. Väikesed võõrkehad, mis on kuulmekäiku sattunud eemaldab ainult arst.

Kui laps neelas alla väikese sileda eseme, pole erilist põhjust muretsemiseks. Reeglina väljub see ööpäeva jooksul koos väljaheitega. Alla neelatud terav ese on ohtlik, kuna võib vigastada söögitoru, mao või soolestiku limaskesta. Seetõttu on tarvis laps kiiresti arstide hoole alla viia. Analoogselt on tarvis tegutseda ka siis, kui väikelaps on alla neelanud sileda, kuid küllaltki suure eseme, mis võib ummistada soolestiku. Võõrkeha alla neelanud lapsele ei tohi anda lahtistit. Talle tuleb süüa anda paksu ja pehmet toitu, nagu kartuli-, porgandi- või peedipüree, putrusid, riivitud õunu ja värsket leiba.

Esmaabi võtteid leiad ka siit.