Lastepsühhiaater: millisest perekonnast lapsed unistavad?

 (8)
Lastepsühhiaater: millisest perekonnast lapsed unistavad?
Photo by Jude Beck on Unsplash

Isadepäevakonverentsil “Tahan normaalset perekonda!” tuletas lastepsühhiaater Piret Visnapuu-Bernadt lapsevanematele meelde, millisest perekonnast lapsed tegelikult unistavad. “Lapsed unistavad lihtsatest asjadest, et oleks ema ja isa, kes armastavad teineteist ja oma lapsi. Unistuste vanematel on rahulik meel ja hea tuju ning laps ei pea muretsema, millises tujus on ema ja isa hommikul, vaid ta saab olla kindel, et päev algab naeratusega. Unistuste peres ei ole hirmu vägivalla, peksu ja alandamise pärast,” ütles psühhiaater.

Toome teieni mõned olulisemad mõtted psühhiaatri ettekandest:

Eesti on väga õnnelik maa, sest meil on nii pikk vanemapuhkus ja seda tuleks kindlasti ära kasutada. On kuulda, et pikk eemalolek töölt võib ema karjääri takistada. Aga kui kuuleme, et keegi võtab aja maha ja läheb keset ilusat karjääri ümbermaailmareisile, siis see on äge ja ihaldusväärne, ta kasvab ja areneb ja näeb kõike, mida maailm pakub. Oma lapsega kaks aastat koos kasvamine annab mitu tiiru maakerale peale, sest iga päev on uus ja justkui nagu mitu päeva. Tegelikult inimene kasvab koos oma lapsega. Kui millestki kinni hoida, siis just pikast vanemapuhkusest ja sellest väärtusest, mida inimene saab kõikidel nendel päevadel lastega koos kasvades.

Unistuste peres on aeglane elu ning lapse jaoks on vanematel alati aega. Unistuste vanemad teavad lapse elu sündmusi ja lähevad kohale, kui lapsel on võistlused või kontsert. Nad on kohal, kui lapsel on nohu ja köha. On tähtis teada lapse sõpru, nende elu, nimesid. Teismelisena on see suur kaitsefaktor, mis aitab elu keerulistes valikutes turvalisemat joont hoida.

Seotud lood:

Unistuste peres on unistuste kodu, mis on pere üks kindel osa. Seal on kodu lõhn, kogum aistinguid. Õunakoogilõhn, õiged varjud ja valgused, mida on raske kirjeldada, aga mis annavad turvatunde. Kui vanemad enam koos ei ela, siis just kodu on see, mis aitab lapsel tunnete keerulises virvarris kos hoida, ühes tükis püsida.

Unistuste pered teevad plaane ja plaanid saavad teoks. Võib-olla need on väga lihtsal asjad — seotud pühapäevadega või reisidega, aga lapse mälestustes sulab see millekski, mis oli lihtsalt tore. Unistuste peres on korduvad sündmused — sünnipäevad, pühad, perepeod, mida lapsed ootavad ja teismelised vihkavad, aga tulevad ikka.

Kindlasti on unistuste perel ka laiem ring — vanavanemad, onud-tädid, kes on erinevad ja kellega vahel ollakse eriarvamusel, aga kellega käiakse läbi ja kes ei kao kuskile ära.

Muidugi võib olla unistuste pere ka raskusi: vanemad tööl, teises riigis, rahapuuduses, haigused, lahutused… aga see ei tähenda, et me peaks unistuste elu kõrvale jätma. Psühhiaatri sõnul on oluline, et lapsed näeksid ka seda, kuidas pere raskustega toime tuleb. Raskused on elu osa ja ilma nendeta ei saa, aga nende lahendamisel on määravaks teguriks vanemate suhte tugevus. Mis iganes on juhtunud, lapsevanem saab ikkagi sammhaaval unistuste pere poole liikuda.

Unistuste peret aitab luua ka see, kui võetakse lihtsalt aeg maha. Näiteks pere ühised söögiajad on väga olulised. See ei pea olema tingimata õhtusöök kell 6. Kui kõik seavad päevakava nii, et võimalikult palju pereliikmeid saavad sel ajal laua ümber koguneda, võib see aeg olla ka kl 9 õhtul kui selleks ajaks on kõik kodus, see on imeline pooltund. See on küll üks lihtne muutus.

Peale pidude pidamise on meil argielu. Lapsed vajavad oma kodus eakohaseid ülesandeid. Ülesanded on vajalikud sellepärast, et see on elu loomulik vajadus, asjad on vaja ära teha. Ülesanded võiks olla meeldivad ja vaheldusrikkad. Need annavad ka kuuluvustunnet, mis kaitsevad teismelist, et ta ei oleks oma perest välja lülitunud. Et ta ei leiaks, et ta on nii hüljatud ja üksi. Nii lihtne asi nagu ühine majapidamine tegelikult toidab hinge.

Loe veel

Inimesed vajavad mängu ja mängulisust ja mäng ei ole meelelahutus, mis tööst üle jäävat aega täidab. Mänguline suhtlus on inimesele eluliselt vajalik. Lapsed, kellega mängitakse, kasvavad ja arenevad paremini. Mängulisus, orienteeritus mängule ja lustile ning uudishimulikkus on parim kaitse depressiooni ja ärevuse vastu. Tänapäeval, kus lapsel on peamiseks meelelahutuseks ekraanimäng, on see võimalus lapsega koostegevust alustada. Tore, kui selle juurest jõuame tagasi koostegevuse juurde, lähme näiteks koos õue või parki ja vaatame, mis lilled, linnud ja puud siin on, see on metsakümblus. See, et õues leiame rahu, on meile õnneks väga omane. See on traditsioon, mida lastele edasi anda. Liikumine, ronimine ja hüppamine… Hüppamine, muuseas, on kõige parem viis ärevusest lahti saada.

Ka tubastes tegevustes vajab laps kontakti kunsti, kirjanduse ja muusikaga, et saada meel rõõmsaks. Lapsele on oluline teada, et kui ta on väga kurb, siis muusika või kirjanduse kaudu saab seda läbi elada.

Lapsed unistavad väga lihtsast elust ja vanematel ei ole raske seda neile võimaldada, kui natuke selle peale mõelda.