“Tegelikult emad ise kujutavad ette, et laps neid kogu aeg vajab. Ei vaja, te ise liigselt ninnunännutate ja ei õpeta oma lapsi iseseisvateks! See ei ole normaalne, et elu lapse pilli järgi käib!

-Laps on vaid ajutine külaline te elus, seega käitugu nagu külaline,

-mitte segada, kui ema soovib 10-ni magada,

-ilma kutsumata vanemate magamistuppa ei lähe,

-kui tõuseb vara, siis mängib oma toas klotsidega vōi loeb raamatut, mitte ei tule ema-isa tähelepanu nōudma,

-läheb kl 21 magama ja siis on ema-isa kvaliteetaeg!

Laps on ajutine külaline, abikaasa on ideaalis te partner surmani! Seega nr 1 kohal olgu abikaasa ja alles siis lapsed. Laps peab ootama kuni ema-isa talle muude toimetuste (omavaheline miilustamine, kodutööd, hobid) kõrvalt aega leiab. See “laps räägib kui kana pissib” aitab lapsevanematel tänapäevalgi kergemini elada kui ahviarmastus!”

Mida teie arvate?