Lugeja lapsepõlvemeenutus: läksin isa juurde ja näitasin, mis ma leidsin, ta oli väga õnnelik, et päästsin päeva
Lapsepõlveaeg möödus minul hoopiski kodus, kuna lasteaias ma ei käinud. Selle aja kuni kooli minekuni veetsin koos isaga, kes kandis minu eest hoolt, sest ema käis tööl. Isaga veedetud aeg oli väga tore ja meeldejääv, temalt oli palju õppida ja tema ka õpetas kõike eluks vajalikku ehk seda, mis väiksele lapsele sel hetkel mõistetav seletada oli.
Meenutus kalapüügist
Isa armastas väga kalal käija ning mina olin alati kaasas. Tavapäraselt enne kui kodust liikuma hakkasime siis tegime kodus võileivad kaasa ja kaevasime püügiks vihmausse. Pidime korralikult ette valmistama, kuna püügikohad olid kodust tükk maad eemal. Nii me ratastega liikusime kala püüdma.
Püügikohad olid alati huvitavad, enamasti püüdis isa kala ning mina tuhnisin kalda ääres ringi. Üks kord juhtus selline olukord, et isal hakkas ridva otsas tegutsemine pihta, kuid välja tõmmates kala suutis end lahti rabeleda ja läks koos konksuga. Isa ütles kergelt ärritunult, et nüüd peab koju minema, kuna ta ei võtnud seekord lisakonkse kaasa. Kuid täitsa juhuslikult, mina, kes tuhnisin kalda äärsetes tihnikutes, leidsin puu najal oleva jämeda oksa, millest oli tehtud kala püüdmiseks ritv ning selle kõrval oli veneaegne rohupurk, kus oli sees hunnik konkse. Läksin isa juurde ja näitasin, mis ma leidsin, ta oli väga õnnelik, päästsin päeva ning ei pidanud koju minema.
Vahepeal tegime kosutasime end maitsvate võileibadega, mis olid meil kaasa tehtud ning jätkasime püügiga. Saime saagiks mõned ahvenad, mis me vette tagasi lasime, kuna olid liiga pisikesed.
Koju tagasi minnes tegime isaga alati ratastega võidu, tee peale jäi suur mägi, millest oli nii lahe alla sõita, kuna sai suure hoo. Enamasti võitsin mina, sest isa lasi mul lihtsalt võita, tundsin võidust rõõmu.
Jõudsime koju kala saamata, kuid päev oli põnev ning sai emale huvitavast möödunud päevast rääkida.
