Lugejad jagavad täiesti absurdseid juhtumisi kanaemadega: "Palun mu poeg varem töölt ära lubada kodustel põhjustel!"
Rauno Märksi eilne arvamusavaldus "Tõde on selgunud! Naistel pole mehi, sest emad ei anna poegasid ära" tuletas meie lugejatele meelde hulga sarnaseid näiteid. Loe ja naera... või hoopis nuta? Sest tegelikult on ju kurb, et emad ei suuda oma pojakestest lahti lasta.
Meil soovis 20 aastane poiss varem koju minna ja esitas ülemusele ema tõendi, palun mu poeg varem töölt ära lubada kodustel põhjustel.
***
Ka mina tean ema kes sekkub oma 45 aastase poja ellu jõudsalt.Kamandab, organiseerib igasuguseid visiite,ostab pojale riideid jne.Kellegi arvamust ei pea mitte millekski,kokkuleppeid ei täida ajab oma joru.See ei ole normaalne.Sellega on häiritud ka TUGEVALT poja pere elu.JA EMALE ON VÕIMATU MIDAGI SELGEKS TEHA.HOIDKU JUMAL SELLISE INIMESE EEST!
***
Mis Märks siia puutub? Ega tema neid lugusi pole välja mõelnud. Ikka inimesed saatsid ja otse elust enesest. Otsisin ise mõned aastad tagasi 26 aastast töömeest taga kes päevapealt kadunuks jäi. Nädal hiljem õnnestus emaga ühendust saada. Elas koos selle 26 aastase pojaga. Tuli välja et poeg läks iga hommik kell 7:30 tööle.Tegelikult aga Nõmme Vabaajakeskusesse koolipoistega rulatama. Sinu arust täiesti normaalne käitumine täismehele?
***
Kasvasin kahe lapselises peres, mina ja noorem vend. Ise alustasin kooli kõrvalt tööl käimisega suviti 13 aastaselt, sealt edasi sujuvalt keskkooli kõrvalt natukene rohkem ka nädalavahetuseti ja samuti ka peale keskkooli kõrgkooli kõrvalt nii palju kui kannatas, et endale vajaminevad asjad saaks ise ostetud ja ei peaks ema koormama.
Praeguseks 25 aastane vend pole päevagi tööl käinud(ei käi ka koolis ega tegele millegi muu märkimisväärsega) ning ootab millal hea palgaga töökoht uksele koputama tuleks.
***
BTW, minu töökuulutuse (ehituse abitöö) peale on rohkem kui ühel korral helistanud naised, küsides kas ma ei tahaks nende meest tööle võtta. Esiti "tõmbas õhu kinni", hiljem olen huumoriga lähenenud.
***
Kui ma 90ndatel kaitseväe arstlikus käisin, siis oli seal ka emmekesi, kes pojakese pissiproovitopsidega mööda koridori jooksid. Ma vaatasin suu lahti. Tõenäoliselt oli ka neil küsimus lastevanemate koosoleku kohta. :)
Eks neid kanaemasid on olnud aegade algusest. Viimastel aastatel on lihtsalt mammapoegade protsent kuidagi absurdselt suureks läinud. Eks ka see on üks heaoluühiskonna vili. Tööandjad näevad nende vatilastega kõvasti vaeva. Tööle ei jõuta, sõnadest "kohustus" ja "vastutus" puudub igasugune arusaam. Küll elu kõik paika paneb. Inimajaloos on alati nõder vegeteerimisühiskond näljasemate ja elujõulisemate poolt ära söödud. Ei lähe seekord teisiti.
