Lugejad: lapsed võivad olla, kuid armastav abikaasa peab olema
Lugejad arvavad, et igal paaril on õigus ise otsustada, kas nad saavad lapsi või mitte ning kiidavad paare, kes on üksmeelselt otsustanud mitte sünnitada. Ka lastetu elu on täisväärtuslik ja õnnelik, kui su kõrval on inimene, kes sind armastab, leiavad kommentaatorid.
Kristel — Leian, et abielupaaril ei pea tingimata lapsi olema. Kõik inimesed ei sobigi emaks-isaks, seega ei tohiks neile seda peale sundida. Ülim asi siin elus on leida vastastikune armastus, selle 1 ja Õigega abielluda ja koos vananeda. Lapsed võivad olla aga ei pea olema, kuid armastav mees-naine PEAB elus kõrval olema, muidu on elu suht poolik ja pointless. Lahku minnes tundsin isegi seda pointless olekut, mis siis et olid sõbrad, hobid, karjäär, raha jne. Kui pole armastust kõrval, on elu ikkagi mõttetu.
Perekond=ametlikult abielus kaks vastassoost inimest kas koos lastega või ilma lasteta. Mina mitteabielus olevaid ei peagi päris perekonnaks.
123 — Inimesed võiksid leppida lõpuks, et kõik EI OLEGI ühesugused. Ja pidada kohustuseks kasvatada lapsi — andke andeks , aga sedasi saavad veel mõelda mingid oma aja ära elanud tädikesed. Tean isegi selliseid, kelle lemmiktegevus on noorte eludesse ninasid toppida ja uurida “nooo millal sa oma peigmehega abielluda kavatsed?”, “millal lapsi saada kavatsed?” jne.
Kaaslane valitakse ikkagi selle järgi ka, kellega sarnane oled, samu väärtusi ja arvamusi jagad. Nii et kui ei taha lapsi saada ning kallim samuti, siis on kahe inimese suhe kuidagi halvem, et lausa abielluda ei tohiks?
Kes tahab lapsi saada, saagu. Kes ei taha, ärgu saagu. Kummaski variandis ei ole absoluutselt midagi halba ning pole teiste asi selle põhjal kritiseerida. Pealegi, kas pole hullem, kui lapse saavad need, kes teda ei TAHA ning oma armastust talle ei jaga?
Keth — Ma ei saa aru, miks arvatakse, et kui lapsi ei ole, siis inimese elu kohe ongi ainult üks lust ja lillepidu? Et sa oled isekas siga ja kellestki ei hooli ja pead hommikust õhtuni pidu?
Hoolida saab mitut moodi ja ka panustada maailma paremaks muutumisse. Laste saamine iseenesest ei ole üldse mingi panus, kui sa nad korralikeks inimesteks kasvatad, siis ehk võib juba natuke kilgata ja uhkust tunda. Niisama paljuneda suudavad loomadki.
Tädimaimu — Loomulikult on igal paaril õigus elada nii nagu soovib ja laste sünd perekonda pole mingi iseenesest mõistetavus. Laias maailmas on palju sama otsuse teinud paare. Tuleb siiski kindel olla, et soovid ei muutu. Tuleks elada praegu ja nüüd ja jätta tulevik lahtiseks ja seda mitte lukku lüüa. Reisimine, Päikserannik jne tunduvad ahvatlevad küll, aga inimesed ja nende hinnangud muutuvad ning igast asjast tüdineb! Mis siis kui teine osapool ühel ilusal päeval siiski tahab last?? Tuleks jätta see võimalus alles ja mitte end suurte lubadustega siduda. Ainult endale võib elada küll, lihtsalt mingil ajal ei pruugi sellest piisata. Lisaks ka mina arvan, et on palju paare, kes ei saa last ja poevad siis avalikult selle taha, et nad ei tahagi. Lapsetus on väga valus teema! Eestis on liiga tavaline oletada, et kõik peaksid sama mudeli järgi elama. Ajad on teised. Mind hoopis ärritavad tädikesed, kes heidavad oma lastele ette, et nood lapsi ei tee, sest tädikesed tahavad lastelapsi, vot see vast ongi egoistlik soov. Mis on kellegi asi teisele oma ootusi peale suruda?
Mikkele — Keegi ei sunni kedagi millekski. Minul tekkisid siiski antud artikli osas mõned mõtted.
Esiteks on oht, et selline otsus võib mingi hetk piinavaks muutuda kui siiski üks hetk ühel poolele tekib vajadus/soov ühine laps saada. Kogu kooselu saabki pingestama pidev vastandumine teistele ja pidev korrutamine, et mina ei taha ema/isa olla ja kõik. Kui kusagil sisimas see soov tekibki, surutakse see ruttu maha ja hakatakse mõttes argumente otsima, miks on ema/isa olla nii hirmus paha. Siis suudetaksegi end taas veenda ja vaadatakse võõristaval ilmel vankriga paarikesi ja ei suudeta nende heldinud pilke sugugi tõsiselt võtta, sest lapsed on ju nii hirmus tülikad ja ei lase meil koos olla.
Ja kui tõesti ongi piisavalt usku sellesse teooriasse, siis võibolla õnnestubki kahekesi kord sinna Hispaania rannikule jõuda, ent siis kui jõutakse oodatud paradiisini võib jääda hinge okas, et äkki oleks pidanud… kuid on juba hilja ja sai ju teineteisele sõna antud…
