Lugejad laste kasvatamisest: Oluline on kvaliteet, mitte kvantiteet
Maarika — Iga pere on väärtuslik. Eestis aga peaks peresse kuuluma rohkem kui kaks last, sest siis oleksime me elujõulisemad. Täna aga tundub, et riigi poolt väärtustatakse rohkem ühe lapsega peresid ja kolme ning enama lapsega peredele tehakse vaid näilisi soodustusi — tegelikult need ei ole piisavalt abiks.
Reeglina ei ole kolme lapse ema väga jõukas, sest ühiskonna taastootmise (täiesti väärtustamata tegu meie ühiskonnas) juures ei ole tal võimalusi karjääri tegemiseks ja normaalseks laste kasvatamiseks. Suurt emapalka saavad vaid kitsed e. ühe lapse emad.
Kolme lapse isa — Pole vahet, kas lapsi on üks või viis, kõik sõltub pere võimalustest ja naise-mehe tervisest. Küsimus on valesti püstitatud. Me oleksime naisega veel kahte last soovinud, kuid pere eelarve ja kodu suurus paneb asjad paika. Hea, kui praeguses Eestis oma kolme lapsega hakkama saad. Masu pani ikka totaalse põntsu pere eelarvele. Ma isegi ei kujuta ette, kui peaks praegusel ajal hakkama peret planeerima, ikka tükk aega mõtleks. Nii et praeguse masuaja tingimustes on juba üks laps perele parasjagu. Lastest ja nende toetamisest räägivad poliitikud kahjuks ainult enne valimisi.
Eye — Pere planeerimisel pole sugugi esmatähtsal kohal mõte, et kuidas küll riik hakkama saab. Emotsionaalne külg on see, mis paneb elu edasi liikuma. See, mis on minu jaoks oluline. Ja minu jaoks on oluline, et minu laps ei tunneks enda arengus puudust materiaalsete võimaluste tõttu.
Kui riik tahab, et meil oleks rohkem täisväärtuslikke kodanikke ka edaspidi, siis on riigi juhtide asi luua tingimused, et kodanikel oleks võimalik majanduslikult turvaliselt ennast tunda ja rohkem lapsi üles kasvatada. Selleks on olemas majanduslikud hoovad, mille liigutamine on juhtide, mitte üksikisiku võimuses.
Olukorras, kus perre on küll sündinud 3 last, kuid vanemad peavad nende ülalpidamiseks mõlemad välismaal tööd rabama, selle asemel, et neile kasvamisel turvaliselt kõrval olla, ei ole mõtet kiita neid vanemaid. Tublid on nad, et ikkagi pingutavad, kuid vastutustundetud, et lapsed omapäi kasvama peavad. On uuritud, kui paljud alaealised elavad päris üksi või siis vanavanemaga. Ma ei tea neid numbreid, kuid neid on VÄGA PALJU. Need lapsed ongi nagu riigile tehtud, sest vanematel pole aega ega võimalust nende kõrval olla, kahjuks aga riik ei hooli ka nendest lastest.
3 lapse ema — Pere täisväärtuslikkus ei sõltu laste arvust või nende olemasolust, vaid peresisesest harmooniast! Ma ei nimetaks täisväärtuslikuks pereks perekonda, kus isa on vägivaldne ja ema joodik ning neil on 8 last. Nimetan täisväärtuslikuks pereks perekonda, kus on 1 laps ning kus terve pere veedab kõikidel nädalavahetustel aktiivselt koos aega, koos käiakse ratastega sõitmas, reisimas ning valitseb armastav perekondlik õhkkond.
Tean ühte sellist perekonda. Nii ilus on kõrvalt vaadata, kuidas nad kolmekesi nagu sukk ja saabas on. Mina enda 3-lapsega peret kahjus täisväärtuslikuks pidada ei saa…
Ema ja õde — Üks on parem kui mitte ühtegi, see on selge ja kindlasti ei ole see ema siis egoist. Tore on just see, kui laps on olnud oodatud ja ta saab palju armastust. Kindlasti aga võiks olla peres ka teine laps. Mida väiksem vanusevahe, seda ühtsemad huvid ja nägemused. Lapsed õpivad arvestama, jagama, hoolima, kompavad õige ja vale piire. Muidugi saab seda elus nagunii kogeda, aga siinsele küsimusele minu vastuseks jääks ikkagi, et võiks olla kaks last või rohkem. Kulutused on küll mõnes mõttes suuremad, aga kõik see tasub end lõpuks tuhandekordselt ära. Lapsed kasvavad, nende lastel on tädid-onud, tädidel-onudel omakorda lapsed jne. See on väga normaalne, et kui Sind enam kunagi lapse kõrval ei ole, on tal olemas lähedased, keda vajab iga inimene!
H- Pole tähtis, kas üks või seitse. Laps peab saama täisväärtusliku elu. Virelemine ja peost suhu elamine ei ole kellelegi rõõmuks. Ka lapsed tunnetavad seda, kas siis teadlikult või alateadlikult, ja kannatavad. Mida rohkem lapsi on peres, seda toredam elu. Aga ainult siis, kui on olemas rahalised võimalused. Muidu tulevad kadedus ja riid. Varem või hiljem.
