Magab ja keerleb kui värten
On paradoksaalne, et oma elu esimestel nädalatel on laps peaaegu 24 tundi ööpäevas ärkvelolekus — kui selle sõna all mõista aju aktiivsust. Näiliselt rahulikult magava lapse ajus käib peaaegu samasugune töö kui ärkveloleku ajalgi. Põhjus — seal moodustub pidevalt lugematu arv uusi närviseoseid. Seda võib endale ette kujutada kui võrku, mis muutub aina tihedamaks ja õhemaks.
Just nimelt nende “närviketikeste” õigest loomisest ja küpsemisest sõltub suurel määral, kui edukaks kujuneb lapse füüsiline ja vaimne areng.
Uute närviseoste tekkimiseks vajab laps pidevaid (needsamad 24 tundi ööpäevas) ärritajaid: helisid, puudutusi, lõhnu, valgust. Seetõttu võtab aju esimestel elunädalatel aistmismeelte reaktsiooni vastu ka unes. Samal ajal näib vanematele, et laps magab rahulikult. Ta jääb samasse asendisse nagu ta pandi.
Seni, kuni laps ei suuda veel iseseisvalt keerata, tuleb teda magama panna kord ühele, kord teisele küljele, kord selili — iga kord uude asendisse. Last kõhuli panna, nagu seda arstid varem soovitasid, tänasel päeval ei soovitata, sest, nagu on näidanud uuringud, võib selline asend saada lapse äkksurma põhjustajaks. Risk väheneb, kui laps ise selle asendi une ajaks valib.
Umbkaudu kolme kuu pärast kujuneb lapsel uus “unevalem”: öise magamise perioodid pikenevad neljalt kuni kuue-kaheksa tunnini. Nüüd täheldatakse lapsel juba tõeliselt sügava une faase (rahulik, tugev uni, ilma liigutusteta ning aju aktiivse tegevuseta), mis pidevalt vahelduvad unenägude faasidega (kerge uni aju aktiivsel tegevusel).
Alates kuuendast elukuust muutub laps päevasel ajal üha liikuvamaks. Ta täiustab pidevalt oma motoorseid võimeid, omandab iga päevaga uusi kogemusi, õpib midagi juurde. Mitmesugused teda erutavad sündmused töödeldakse tema ajus unenägude ajal ümber. Nende “kiirete” unefaaside jooksul töötab mitte ainult aju, vaid kogu väikene inimene ise, st kogu tema keha.
Esimese eluaasta teisest poolest alates näevad rinnalapsed umbes kolm korda rohkem unenägusid kui täiskasvanud (kolmveerand nende uneajast on aju küllalt aktiivne), seetõttu näibki nende uni selline rahutu olevat. Uuringud on näidanud, et suurema jao liigutusi teeb rinnalaps ühest unefaasist teise ülemineku ajal, st sügava une faasist unenägude faasi ja vastupidi (see võib aga toimuda 5-10 korda öö jooksul). Laps muudab oma asendit, keerab ja vähkreb, kuni leiab uue mugava poosi. Nendel hetkedel on lapse uni äärmiselt pinnapealne, kuid juba paari minuti pärast muutub taas sügavaks ja rahulikuks.
Asendid, millised laps unes võtab, on tihti imepärased ning vanemate meelest üpris ebamugavad. Neil tekib mõistetav soov laps “õigesse” asendisse seada ning katta tekiga, kui see on pealt ära lükatud. Kuid vahelesegamine võib häirida lapse und või lausa teda äratada, kuigi muidu oleks väikene rahulikult edasi maganud. Parem on last mitte puutuda, kui uskumatu tema asend ka ei näi — ta ju magab selles poosis nii hästi. Et kallis järeltulija ei külmetaks, olgu käepärast teine tekk, siis ei pea esimest magava lapse alt ära tirima.
Maga, maga, lapsukene…
1. Juba sünnist saadik on rinnalaste une iseloom individuaalne. Just sellepärast ei vaja kõik ühesugust uneaega. See võib erineda keskmistest näitajatest pea neli tundi (siia- või sinnapoole).
2. Ideaalne lastetoa temperatuur on 15-18 kraadi C (umbes 50%-lise suhtelise õhuniiskuse juures).
3. “Öösärk” või magamiskott (küllaldaselt avar, et liigutada saaks) on optimaalne rinnalapse öine “riietus”. Katteks piisab kergest tekist.
4. Esimesed kuus kuud tuleb last magama panna vaheldumisi paremale ja vasakule küljele ning seljale (mitte kõhuli!).
5. Last pole tarvis kohe sülle võtta tema esimese hüüatuse peale: oodake veidi ning vajadusel püüdke maimuke voodis maha rahustada. Võibolla uinub ta iseseisvalt.
