Millal on kõige tervislikum rasestuda?
Kas nii üldse saabki küsida? Pikaaegse kogemusega dr Ivo Saarma, Fertilitase kliiniku juhataja, väidab, et aastaajad ja eostamise hetk siiski mõjutavad raseduse kulgu. „On tõepoolest kuid, kui lapsi sünnib rohkem, ja teisi, kui sünnib vähem,” kinnitab dr Saarma. Ehkki ametlikku võrdlevat statistikat pole tehtud, on ta kolleegidega suheldes jõudnud järeldusele, et nn tippkuud on sünnitusmajades ikka samad.
On see aga juhus või leidub sellisele statistikale ka aastaaegadest lähtuv seletus? Kuigi dr Saarma märgib, et tõsiseltvõetavaid meditsiinilisi uuringuid pole tehtud, on kliima mõju viljastumisele ja rasedusele küllaltki tõenäoline, arvestades muu eluslooduse käitumist. „Ilmselt mängib suurt rolli valgus!”
Kevadel seksuaalsus kasvab
„Looduses on kevadel ja päikesevalgusel ju suur tähendus,” mainib dr Saarma. „Kogu elu hakkab just siis kihama, ka soojätkamise seisukohalt. Vanasti arvati, et inimest see üldse ei mõjuta, et tema seisab sellistest teguritest kõrgemal. Nüüd selles enam nii kindlad ei olda.”
Saarma lisab, et esimesed uuringud on näidanud valguse mõju läbi silma võrkkesta ja melaniini (päikesekiirguse eest kaitsev pigment, mida meie organism toodab) ainevahetuse ka suguhormoonidele. On arvatud, et melaniin mõjutab suguhormoone, eelkõige östrogeene.
Naisel on sugutung seotud eeskätt kahe hormooniga, östrogeeni ning testosterooniga.
„Kui valgusel on oma osa hormonaalses ainevahetuses, siis oleks põhjamaises kliimas kõige seksuaalsem aeg hiliskevad ning suvi. Sügisel-talvel seksuaalsus väheneb. Teada on, et sellel perioodil süveneb ka väsimus ja esineb enam melanhooliat,“ räägib Saarma.
„Nii et valgus võib olla oluline biostimulant, mis üsna suure tõenäosusega mängib rolli ka seksihormoonide ainevahetuses, mõjutades inimese käitumist.”
Sellega oleks seletatav ka raseduse seos aastaaegadega ning see, miks sünnib lapsi enim märtsi lõpus ja aprillis — teeb see ju eostamise ajaks mai- ja juunikuu.
Samas arvab dr Saarma, et kevad on ühtlasi meie kliimas hea aeg rasedaks jääda.
Esiteks on hiliskevad ja suvi ainus aeg, kui ei lokka viirushaigused, ning teiseks on sel perioodil võtta ka väärtuslikke kodumaiseid vitamiine (keegi ju ei usu, et selles puu- ja juurviljas, mida talvel kaubahallides müüakse, on sama palju täisväärtuslikke vitamiine kui meie oma maal päikese käes kasvavates!).
Viirushaigusi tasub vältida
„On päris kindel, et suuremal või vähemal määral kujutavad kõik viirushaigused ohtu väikesele rasedusele,” teavitab dr Saarma.
„Platsenta moodustub raseduse 12. ja 16. nädala vahel ja kujutab endast võimast kaitsekilpi, mis ei lase enamikul viirustel emalt lapsele kanduda. Kuid enne selle „kilbi” tekkimist on loode oluliselt kaitsetum.”
Doktor on arvamusel, et Eestis mängib vastsündinute suremuse ja üsasisese suremuse puhul olulist rolli üsasisene infektsioon, sealhulgas viirused. Ja neid on tema sõnul palju rohkem, kui suudetakse praegu diagnoosida.
Näiteks on viirusi, mille põdemist ema ei märkagi, kuid mis looteni kandudes võivad põhjustada väärarenguid või loote surma (nt tsütomegaloviirus).
Järelikult, kui raseduse algus langeb viirustevaesele ajale, tuleb see ainult kasuks.
„Olen ka ise soovitanud naistele, kellel on esinenud raseduse katkemisi, mitte plaanida rasestumist sügisesse, vaid nimelt hiliskevadesse, suve algusse. Mis tähendab, et sügiseks on rasedus üle 12 nädala ning loode juba üsna hästi kaitstud,” märgib Saarma.
Pereplaneerimine on päevakajaline teema, mille üle naistearstidel ainult hea meel. Siiski ei maksa ühegi planeerimisega ka liiale minna. Üleplaneerimise kohta toob dr Saarma näite oma praktikast.
„Siia hulka kuulub näiteks see, kui minu juurde tullakse kindla sooviga sünnitada mingil kindlal kuupäeval — kas siis numeroloogilistel põhjendustel või on mingi sugulane sel päeval sündinud või muud sarnast. Eks ma siis räägin ja suurem osa saab aru, et ideena võib see tore olla, aga nii täpselt ei ole seda võimalik ajastada.”
Igasuguse planeerimise korral võib ette tulla üllatusi. Saarma sõnul kestab enamik rasedusi statistiliselt keskmiselt 40 nädalat. Kuid märkimisväärsel osal rasedatest võib ajaline hälve tähtajast ulatuda siiski nädalast ühe kuuni.
Meeleolu mängib rolli
Palju uuritud sünnitusjärgne depressioon ehk Baby Blue, mis statistika väitel tabab paari nädala vältel pärast sünnitust koguni 80% emaks saanuid, võib loogiliselt võttes samuti olla seotud ümbritsevate ilmastikutingimustega.
Hallus ja pimedus kahtlemata süvendavad masendust, samal ajal kui päikesevalgus ja -soojus ning õitsvad sirelid võivad mängida olulist leevendavat rolli.
Kas saab väita, et kui talvel jääb valgusest tingitud heaoluhormoone inimese sees vajaka, võib arvata, et sünnitusedki kulgevad raskemini — keha toodab sünnitegevust pärssivat stressihormooni ju rohkem? Dr Saarma seda kinnitama ei kiirusta.
Sünnituse kulg sõltub siiski enamalt jaolt paljudest muudest olulisematest teguritest kui ilm.
„Teada on, et raseduse ajal ilmnevad meeleoluhäired üldse sagedamini — raseduse algul ja viimasel kuul esineb hormoonidest tingitult rohkem depressiooni ja naine on nutuvalmim kui tavaliselt,” räägib dr Saarma.
„Inimese organism on väga kohanemisvõimeline, kuid rasedusega harjumine nõuab kehalt siiski pingutust, mis põhjustabki kehva enesetunnet — nii füüsilist kui ka emotsionaalset.”
Doktor ei julge küll väita, et päikeselisel kevadpäeval oleks kergem last saada kui sombuses veebruaris, kuid kinnitab fakti, et psüühika mängib sünnitusel olulist rolli.
„Seepärast ma ütlengi vahel vastuvõtule tulnud rasedatele, et kirjutan teile retsepti positiivsetele emotsioonidele. Aga kust nad need kätte saavad, peavad ise teadma! Apteegist kindlasti mitte…” viskab Ivo Saarma nalja.
Ülaltoodud argumendid kinnitavad üsna veenvalt, et meie kliimas oleks parim aeg sünnitada aprillist-juunini — siis on hoolt kantud nii selle eest, et esimesed raseduskuud langeksid viiruste suhtes turvalisemale ajale, kui ka selle eest, et sünnitus ja sellele järgnev aeg jääksid meie kliima helgeimasse ja päikselisemasse perioodi.
Kuid sellest ei saa ega tohi reeglit kujundada!
„Ma väga loodan, et iial ei saabu aega, kui Eestis sünnivadki lapsed vaid kolmel kuul aastas!” sõnab Ivo Saarma. „Kuigi, mis seal salata — tore oleks, kui Eestis oleks rohkem päikeselist aega, kes teab, võib-olla oleks siis meil ka rohkem lapsi!”
