Millistel vanematel on õnnelikud lapsed? Kogenud emade 12 kuldset reeglit, et kõik pereliikmed tunneksid end hoituna

 (6)
Millistel vanematel on õnnelikud lapsed? Kogenud emade 12 kuldset reeglit, et kõik pereliikmed tunneksid end hoituna
Photo by John-Mark Smith on Unsplash

SOS Lasteküla emad puutuvad kokku keerulistest peredest pärit lastega. Kuulates laste lugusid ning ravides nende hingehaavu, oskavad SOS emad oma kogemustele tuginedes välja tuua õnnelike perede valemi. Kui tahad kuuluda nende vanemate hulka, kelle lastest sirguvad õnnelikud inimesed, siis küsi endalt iga päev just neid „kontrollküsimusi“:

Kas me oleme õnnelikud vanemad?

Kui peres on hirmu, füüsilist või emotsionaalset vägivalda, siis kardab ka laps ning õpib oma vanemate pealt, kuidas olla vägivaldne. Kui ema või isa solvab oma partnerit, siis õpib seda tegema ka laps. Kui vanemad austavad teineteist, siis austab laps oma vanemad ning seeläbi ka kõiki teisi inimesi. SOS emade kuldreegel nr 1. Suhtu kõikidesse oma pereliikmetesse austusega.

Kas me süüdistame teisi lapsi oma lapse muredes?

Paljud vanemad arvavad, et kuna nende peres on kõik korras siis seetõttu on probleem alati teise pere lapses. Las siis sellega tegelebki teine pere ja muidugi nii, et meie laps poleks seotud. Tegelikkuses ei ole nii, et üks on süüdi ja teine mitte. Sageli üks laps provotseerib ja teine lööb kaasa ning tegelikult pole nii oluline, kes alustas, vaid tähtis on toetada ning distsiplineerida mõlemat korraga. Ole kannatlik ning ära süüdista kedagi, kuni puudub selgus. SOS emade kuldreegel nr. 2. Ära süüdista oma probleemides teisi, vaid vaata endale otsa.

Seotud lood:

Kas me kasvame lapsega koos?

Kui kindlustame vaid selle, et lapsel on ilusad riided, parimad mänguasjad, uusim telefonimudel ning alati piisavalt taskuraha, siis on see vaid materiaalne hoolitsemine, mitte kooskasvamine. Kahjuks arvavad paljud vanemad, et sellest piisab. SOS emade kuldreegel nr. 3. Kingi oma lapsele aega ja tähelepanu, muu ei ole nii oluline.

Kas me jagame laste vahel kõik võrdselt või arvestame iga lapse isikupäraga?

Paljud vanemad arvavad, et nende peres on kõik hästi, sest nad kohtlevad kõiki oma lapsi võrdselt: kui üks sai küpsise, saab teine ka, kui ühele annan musi, siis kindlasti teisele ka. Mõne aja pärast aga imestavad, et miks üks laps kasvab enesekindlaks, hoolib teistest, on edukas ja õpib hästi, samal ajal kui teine laps on madala enesehinnanguga, käitub halvasti, on arglik ning vahel isegi agressiivne igavene kaotaja. Kuidas on see võimalik? Lapsed võivad ennast samas peres väga erinevalt tunda. Võibolla ei saanud teine laps piisavalt kallistusi ning talle ei piisanud ühest musist igal õhtul, vaid ta oleks tahtnud vanema kaisus palju rohkem olla. Üks laps oli tundlikum kui teine ning kuna ta ei saanud oma vanematelt piisavalt lähedust, tundis ta ennast halvasti ning ei uskunud, et ta on piisavalt hea. SOS emade kuldreegel nr 4. Lähtu iga lapse individuaalsetest vajadustest, ära tee kõike võrdselt.

Kas me kiidame alati, kui midagi on hästi ning teeme seda tihti (ka siis, kui me peame kiitmise põhjust otsima)?

Iga laps vajab tähelepanu ning kui laps saab seda vaid pahanduste tõttu ehk pidevalt negatiivset tähelepanu, valmib tal väga kiiresti ellujäämisstrateegia — kui tahan tähelepanu, teen pahandust. Mis siis, kui see tähendab vaid seda, et ema karjub ja isa peab loengut. Mõtle alati, kas iga pisiasja peale on vaja ilmtingimata pahandada, vahel võib halvad sõnad jätta vabalt ütlemata. SOS emade kuldreegel nr. 5 . Anna lapsele piisavalt positiivset tähelepanu — kiida alati, kui laps teeb midagi hästi!

Kas me laseme lapsel oma elu elada?

Ei ole vaja elada lapse elu — otsustada, mida teha ja mida mitte, lahendada tekkinud konflikte, realiseerida tema soove, ambitsioone ja unistusi. Laps peab õppima ise otsustama, probleeme lahendama ning vastutama oma elu eest. Ta peaks ise valima, millistes huviringides käia või mida oma vaba ajaga peale hakata. Kui laps ei taha muusikat õppida, ei pea ta seda tegema ainult seetõttu, et see oli Sinu ammune unistus. SOS emade kuldreegel nr 6. Lase lapsel oma elu üle rohkem otsustada ning kuula teda aktiivselt.

Kas me oleme mõistvad või hukkamõistvad vanemad?

Pere peab olema toetav. Kui laps tunneb, et vanemad teda usaldavad ja on lähedal kui neid läheb vaja, siis pöördub laps ka raskel ajal oma vanemate poole ning hoolib nende tunnetest. SOS emade kuldreegel nr. 7. Püüa alati mõista.

Kas me laseme lapsel tundeid tunda — nii positiivseid kui negatiivseid?

Loe veel

Lapsi tuleb õpetada tundma nii positiivseid kui negatiivsed emotsioone. Paljud vanemad ütlevad nutvale lapsele: „Ära valeta, sul pole valus!“ või hirmunud lapsele: „See polnud üldse nii hirmus!“ Tõde on see, et laps on seda tunnet tundnud ja tema jaoks on see olnud oluline. Lapsevanem peab seda toetama ning ütlema lapsele, et on täiesti normaalne tunda viha ja kurbust, täpselt samamoodi nagu rõõmugi. Kui laps teab, et emotsioonide spekter on lai ning igaühel on õigus tunda seda, mida ta tunneb, saame kindlad olla, et ta ei tee teistele inimestele haiget ning on tulevikus ka ise hoolivam, enesekindlam ning õnnelikum inimene. SOS emade kuldreegel nr. 8: Lase lapsel erinevaid tundeid tunda ning õpeta oma tundeid teadvustama.

Kas me ise oleme oma lapsele eeskujuks?

Laps peab tundma, et ta vanemad on lahked ja tugevad inimesed, kes teevad ka ise seda, mida lapselt nõuavad. Kui sa ei soovi, et su lapsed ropendaks, ära tee seda ka ise. Laps peab teadma, et vanemad kaitsevad teda alati, kuid samas võivad olla ka ranged ja teatud asju keelata. Laps peab teadma, et vanemad lähtuvad alati tema parimatest huvidest. SOS emade kuldreegel nr 9: Ole lapsele eeskujuks ning näita, kuidas väärikas inimene käitub.

Kas me suudame lapsega rääkida ilma teda kritiseerimata?

Ärme hinda lapse käitumist vaid jagame oma arvamust tema käitumise kohta. Ärge öelge: „Sa käitusid halvasti!“, vaid „Ma arvan, et see ei olnud õige/hea, sest…“. Kriitika paneb lapse ennast halvasti tundma „Ma ei ole piisavalt hea.“, „Ma ei vääri su armastust.“ Kasutage pigem positiivset kõneviisi: „Mulle meeldiks väga, kui sa…“. SOS emade kuldreegel nr 10. Suuna ja toeta last alati lahke sõnaga.

Kas laps teab, et vanematega ei manipuleerita?

Kui laps pidevalt manipuleerib vanematega, siis on probleem pigem vanemates, kes on andnud lapsele signaali, et nad pole järjepidevad ja nendega tohibki manipuleerida. Tuleb analüüsida enda käitumist, võib olla ähvardab vanem last karistamisega, kuid ei vii oma lubadust täide, võibolla ta pole piisavalt tugev, et lapse ees endale kindlaks jääda või pole tal piisavalt aega probleemiga tegeleda. Kui oled midagi selgesõnaliselt keelanud, siis ära anna lapsele järele ka siis, kui ta seda väga ilusasti palub. SOS emade kuldreegel nr. 11: Ole oma nõudmistes järjekindel.

Kas me räägime lapsega, kuidas elada?

Kui vanem räägib lapsega ainult probleemidest, siis on sel vanemal endal probleem. Tähtis on jagada ja paljundada just positiivset. Samuti on oluline jälgida, milliseid väärtushinnanguid õpetatakse lapsele koolis. Lapsed, kes veedavad suurema osa päevast koolis, peaksid seal õppima eelkõige sotsiaalseid oskusi: kuidas suhelda, olla sõber, olla aus, vastutada enda tegevuste ees, olla edukas. Teoreetilised teadmised, mida koolist saadakse on ka väga tähtsad aga ainult nendega ei saa elus hakkama või ei saa nii hästi hakkama, kui sul puuduvad elulised oskused ja õiged väärtushinnangud. SOS emade kuldreegel nr 12. Hoolitse selle eest, et lapsed omandaksid sotsiaalsed oskused.

Kui soovid toetada SOS lastekülade lapsi, saad teha seda SIIN. Selgitusse lisa oma kontaktid, et saaksime Sind laste tegevusega kursis hoida.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare