Tuleb töölt, viskab oma vanad hallid dressipüksid selga, mingi vana kulunud pleekinud T-särgi peale. Habet ei aja ka enam nii tihti, pidevalt on selline karvane. Juuksuris pole vist kolm-neli kuud käinud, varsti ei näe karvade alt enam väljagi.

Kui ma räägin talle, et mine juuksurisse või aja habe ära või soovitan trenni minna — kasvõi koos minuga, et hakkaks käima koos , kasvõi lapsega jalutama tulla näiteks, siis on kogu aeg vabandus, et nii kiire ja nii kiire.

Saan aru, tal tööl ongi kiire, aga ühe aja võiks ju leida, et juukseid pügada, õhtuti jalutma minna, väike tiir teha kõik koos, pole ju ka palju palutud.. kasvõi kord nädalas. Habet ajas varem iga päev ja oli ilus sile, enam ei viitsi seda üldse teha.

Ma ei saa aru, mis viga on. Mulle teeb vahel vihjed, et miks ma nii palju šokolaadi söön! Sööngi, sest imetan last ja mul on magusaisu. Oma vanas sünnituseelses kaalus olin tagasi kaks nädalat peale lapse sündi, nii et selle koha pealt kobiseda pole tal küll midagi.

Jõuan käia juuksuris, juukseid värvida, kosmeetikus, kodus ei käi ka nagu kossakas ringi, aga mis sest kasu on, kui mees selliseks muutunud on. Ei tule tõesti mingit seksiisu peale ka, kui teda vaatan. Tema muidugi tahaks rohkem.

Ma ju jalutan ja teen end ilusaks oma enesetunde pärast eelkõige, aga no eks see ka, et tahan et mehel oleks ikka ilus naine .

Miks tema end nii käes ära lasknud?

Lugejad, mida teie arvate?