Suurem osa kodusest elust toimub isade poolt seatud tingimustel, kui just emad piisavalt õigluse eest ei võitle. Taolise järelduseni jõuti Umeå ülikooli uuringus naiste ja meeste kohustuste kohta, vahendab Aftonbladet.

Abielupaaride käest küsiti, kuidas on nende kodus jagatud kodutööd ja lastega seotud kohustused. Enamasti mõjutas päeva kulgemist pereisa töö, sellest sõltus, mis ajal lapsi lasteaeda viidi ja sealt toodi ning isegi see, kui palju naine tööd tegi.

Meestele tundub kuuluvat võim või oskus öelda “ei”, kui nad parajasti midagi teha ei taha. Nad loobuvad sageli millegi tegemisest sobiva vabandusega: “sul tuleb see ju paremini välja”.

Küsitletud paarid jagati laias laastus kolme rühma:

* traditsionaalne pere — isa käib tööl, ema vastutab kodu ja laste eest. Kumbki pooltest on olukorraga rahul ning asjatuid konflikte ei teki.

* vahepealne pere — suurema osa kodustest töödest teeb ära naine ehk ema. Need paarid vaidlevad ja tülitsevad omavahel kõige rohkem. Osa peredest kaldub traditsionaalse poole, teine osa püüdleb võrdsete õiguste suunas.

* võrdne pere — mees ja naine teevad kõike võrdselt. Mõnikord naise mõjul, mõnikord seetõttu, et mees peab seda iseenesestmõistetavaks.

Küsitluse korraldanud Eva Magnussoni sõnul on ema peaaegu alati koduse majapidamise eksperdiks. Tema peab teadma, millal kellelegi uusi saapaid on tarvis, millal on viimane aeg koristada ning kus kellegi asjad on. Mehed ehk isad teavad seda, on sellega harjunud ning seetõttu unustavad kergesti või ei pea seda üldse oluliseks.

Magnussoni hinnangul valmistab taoline olukord naistele tihti peavalu, kuid paraku on tegu ajalooliste väärtushinnagutega, mille muutumine ja muutmine võtab aega. Ta nendib ka, et isegi lapsevanematest kõneldes peetakse rohkem silmas emasid, sest meie kultuuri on kinnistunud naise kui laste kasvataja roll.

Erinevused tulevad välja ka vaba-aja tegevustes. Kui meeste jaoks on suhteliselt loomulik lihtsalt minna ja tegelda oma hobidega — minna trenni või kalale -, siis naine “ohverdab” sageli oma huvialad kodu ja laste hüvanguks.

Kui partneritel tekib mõnes küsimuses lahkarvamusi, on enamasti naine see, kes oma “lati alla laseb” ning järeleandmisi teeb. Paljud naised ei näita oma rahulolematust üldse väljagi, sest usuvad, et peamine on säilitada kodurahu ning mitte tülitseda.