Naisteka lugeja, kas elad oma elu iseendale või oma perekonnale?

Eile küsis Naisteka foorumis nõu üks naine, kes elab üksinda ja hinge on pugenud tühjus. Mida aeg edasi, seda vähem ta teistega kokku puutub ning tunnistab, et sõltub suhtlemises täielikult teiste inimeste ajagraafikutest, kuid aega tema jaoks jääb teistel ainult vähemaks.

Naistekas küsib — naised, kas olete kunagi mõelnud sellele, kuidas te oma elu just praegusel hetkel elate? Kas olete pühendunud vaid oma abikaasale ja lastele, täidate truult oma kohustusi lapsevanemana ja naisena ning aega enda hobide ja sõpradega tegelemiseks napib? Või olete planeerinud oma päevakavasse sisse ka lastevabad hetked — treeningu, raamatu lugemise ning kvaliteetaja koos heade sõpradega?

Naistekale on kirjutanud paljud naised, kes tunnevad süümepiinu üksinda reisides või perekonna juurest õhtuks lahkumise tõttu. Samuti imestatakse, kuidas pereväliste tegevuste jaoks pärast tööd üldse aega leitakse. Teised aga ei suuda uskuda, et naised ei raatsi võtta aega iseendale.

Hea naisteka lugeja, kumma poole esindaja oled sina? Kas sina elad oma elu perekonnale ja lastele või võtad peret ja lapsi kui lisaväärtust oma elu täisväärtuslikuna elamises?