„Pilt Eesti paarisuhete maastikul on ausalt öeldes trööstitu. Suur lahkuminekute arv tähendab ju alati hulka õnnetuid inimesi, materiaalsetes raskustes üksikvanemaid ja kindlustundeta üles kasvavaid lapsi,” ütles PREP-paarisuhtekoolitaja Kaia Kapsta. „Uuringud näitavad, et katkisest perest pärit lastel on oma tulevastes suhetes rohkem probleeme. Neil puudub positiivne eeskuju ja usaldus partneri vastu ning sageli kiputakse kordama vanematelt õpitud suhtemustreid. See on suletud ring, millest paljud omal jõul välja ei rabele.”

Kaia Kapsta sõnul on kergekäelised lahkuminekud Eesti ühiskonna tragöödia, millega tegelemata jätmine võib ühel päeval anda valusa tagasilöögi. „Rääkides naiste sünnitusea tõusust või sünnitusealiste naiste väljarändest, tõstetakse sageli esile selle materiaalseid põhjuseid. Kuid tulevasele emale on niisama oluline emotsionaalne kindlustunne, mille puudumine täna paljusid suhteid Eestis iseloomustab,” selgitas Kaia Kapsta. „Ei soovita ju sünnitada last peresse, kus puudub partnerite omavaheline toetus ja mõistmine.”

Lisaks võib Kaia Kapsta sõnul oletada, et kui pooled abieludest lahutatakse, purunevad ka umbes pooled vabaabieludest ning sellest lähtuvalt võib igal aastal jääda umbes 7000 last üksikvanemaga peresse. „Vastavalt statistikaameti andemetele on 34%-l neist lastest oht sattuda vaesusriski, mis tähendab alla 87€ elatusraha ühe lapse kohta kuus. Selliseid lapsi on meil täna ligikaudu 10 000. Ka see on ühiskonna jaoks märkimisväärne probleem, mille ennetamisega tuleks tegeleda,” ütles Kapsta.

Olukorda võiks leevendada õigeaegne paarisuhtekoolitus, mis aitaks sissejuurdunud käitumismalle muuta. Alates 2009. aastast on Eestis PREP-paarisuhtekoolituse läbinud üle 1000 inimese.

PREP-paarisuhtekoolitaja Karmen Maikalu kinnitusel on probleeme ja raskusi igas suhtes, ent suhtekoolitus annab võimaluse ennetada kooselu negatiivseid arenguid pikemas perspektiivis ja hoida alles seda, mis on suhtes head.

„Inimesed astuvad suhtesse sageli liiga kõrgete ootustega oma partneri suhtes. Armumisfaasi möödudes avastatakse, et suur osa „lubadustest” ei olegi täitunud ning see käivitab probleemide ahela, kus üks või mõlemad osapooled tunnevad, et nende vajadused ei ole rahuldatud,” selgitas Karmen Maikalu. „Spetsialisti kõrvalpilk aitab oma suhet realistlikumalt hinnata.”

„Loomulikult ei ole suhtekoolitus mingi imerohi ja kõiki suhteid ei olegi kahjuks võimalik päästa,” lisas Maikalu. „Kuid usun, et koolituse läbinud paarid on jõudnud selle tõdemuseni, et hästi toimiv suhe nõuab pidevat tööd. Tuleb pöörata rohkem tähelepanu partnerile aga ka iseenda vajadustele, sest lähedus kasvab üksnes läbi eneseaustuse kasvu.”

 

PREP-paarisuhtekoolitajad on käivitamas 2013. aasta algusest ulatuslikumat pilootprogrammi, mille eesmärgiks on muuta paarisuhte koolituse võimalus üleriigiliseks. Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fondi, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja valdade rahastusel on võimalik teenuse delegeermise kaudu PREP-paarisuhtekoolitustel osaleda Põltsamaa, Saue, Rae ja Kohila valla elanikel. Täpsem info ning ajakava 2013 aasta koolitustest aadressil: http://prep.ee/?p=151  SA Väärtustades Elu (www.rasedus.ee, www.prep.ee) alustas tegevus 2006. aastal koostöös EV Rahvastikuministri bürooga ning selle peamiseks tegevusülesandeks sai raseduskriisi nõustamissüsteemi rajamine Eestis. 2009. aastal alustati perede vaimse tervise tervisklikuma toetamise eesmärgil  PREP- paarisuhtekoolitusega — täiskasvanute täiendkoolituse vormiga, mis aitab aru saada mil moel partnerid teineteisega käituvad, kuidas omavahel suhtlevad ja millised on nende hoiakud kooselu suhtesse, ning teadvustada, millised on mallid, mida tuleks muuta või parandada.