Peresuhete spetsialist: nii vanemad ise kui värvilised reklaamid meelitavad lapsi alkoholi juurde
Teismeline kodus — kuidas suhtuda alkoholi?
Vanematel on tihti alkoholi tarbimisega seotud illusioon, et laps lihtsalt „proovib ära,” saab teada, millega on tegemist ja rohkem enam ei taha. Paljudes peredes isegi otsustatakse, et see esimene proovimine võiks toimuda kodus, lootes, et kui laps saab koos vanemaga veini või õlut maitsta, siis tal ei ole põhjust minna sama tegema noorte kambas. Loomulikult on vanematel soov ka niimoodi käitudes last kaitsta ja toetada, ent tegelikkuses muudab kodu liberaalne suhtumine laste alkoholi tarvitamisse suuremaks ka need kogused, mida laps joob kodust väljaspool.
Teismelistele on omane soov ja vajadus autoriteetide seatud piire ületada. Läbi selle ta loob oma uut, täiskasvanute maailma suunduvat isiksust ning jätab hüvasti lapsepõlvega. Teismelise vajadus oma tegutsemisvabadust ja iseseisvat otsustusõigust suurendada kutsub peredes sageli esile konflikte ning vanemad peavad sel perioodil leppima sellega, et kuulevad oma laste suust ränki solvanguid ja karmi kriitikat.
Samal ajal kardavad paljud vanemad minna lapsega tülli ja tunnevad hirmu, et ei meeldi enam lapsele, kaotavad tema usalduse ja poolehoiu. Nii on kerge sattuda libedale teele, kus emast ja isast, kelle sõna pidi kuulama, saavad järsku lapsele „sõbrad”, kes püüavad käituda võimalikult noortepäraselt ja pälvida lapse poolehoiu sellega, et anda talle rohkem vabadust kui laps tegelikult valmis on kandma.
Lapsed ei vaja sõpru, vaid vanemaid!
Teadlased on uurinud teismeliste suhtumist vanematesse, piiridesse ja tegutsemisvabadusse. Selgunud on, et lapsed ei taha, et ema ja isa püüaksid nendega sõbrad olla — sõpru on neil niigi (ja omavanuste sõpradega täiskasvanu niikuinii võistelda ei suuda), aga vanemaid vajavad nad jätkuvalt. Sageli on teismelised väljendanud oma imestust selle üle, kui vanem ongi palumise peale nõus neile ostma alkoholi või tubakatooteid proovimiseks. Nad paluvad seda vanemalt eeldades samas ise, et vanem keeldub. Nad ootavad seda ja tahavad kuulda, et piirid on endiselt samas kohas.
Teismeline peab harjuma lühikese aja jooksul toimuvate muutustega oma keha ja isiksuse juures, samal ajal on ka pidevas muutumises maailm nende ümber. Kui vanemad suudavad jääda enesele kindlaks, jääda vanemateks ja juhtida oma murdeealise läbi raskest perioodist, annab see noorele julgust ja turvatunnet, mida ta hädasti vajab.
Sellega, kui vanem otsustab anda teismelisele kodus alkoholi proovida, on seotud mitmeid ohtusid. Esiteks kannatab vanema ja lapse suhe — vanem astub oma autoriteetselt positsioonilt tagasi ja loobub vastutusest, loobub olemast lapsevanem. Sellega annab ta ära ka suure hulga sõnaõigust edaspidi lapse elus toimuva kohta kaasa rääkida.
Teiseks nihutab vanem niimoodi alkoholikasutust puutuvad piirid ise laiemaks, mis tähendab, et nende piiride rikkumiseks peab laps kaaslastega väljas olles jooma rohkem, kangemat või sagedamini.
Kolmandaks — lapsed teavad väga hästi, et alaealistele on Eesti Vabariigis alkoholi tarbimine ja pakkumine keelatud. Kui vanem otsustab seda seadust rikkuda, siis seab see omakorda kahtluse alla suure hulga muid reegleid ja norme, mis ühiskonnas kehtivad. Lapsel jääb üle endal välja mõelda, millist seadust üldse peab kodanik täitma, ja miks?
Toetav kodu
Mida saaks või peaks lapsevanemad kodus tegema, et kindlustada lapse ja alkoholi sinasõpruse edasilükkumine võimalikult hilisesse ikka?
Eelkõige tuleb juba väikelapseeast peale panustada lihtsalt heasse suhtesse lapse ja vanema vahel. Harjutada last ühise ajaveetmisega, tunda rõõmu temaga koos tegutsemisest ja arutada temaga nii tema elu puutuvaid kui laiema maailma asju. Vanem, kellel on teismelisega usaldusväärne ja toetav suhe, suudab oma last rohkem mõjutada kui võõrdunud lapsevanem.
Kasuks tuleb see, kui lapsega on vesteldud alkoholist (ja teistest tervist kahjustava käitumise momentidest) juba enne kui ta jõuab vanusesse, kus võiks ise sellega reaalselt kokku puutuma hakata. Neutraalselt vesteldes maailma asjadest — alkoholist, uimastitest, seksist jms, saab vanem edastada oma hinnanguid ja tõekspidamisi nii, et see ei mõju rünnakuna ja samas leitakse enamasti lapsega ka ühine keel. Muidugi võib laps mõned aastad hiljem oma seisukohta muuta, aga temasse jääb siiski teadmine sellest, mida tema vanem peab õigeks ja valeks ja millist käitumist vanem temalt tegelikult ootab.
Kodu, kus kasvavad lapsed, peaks alkoholi tarvitamine olema pigem erand kui reegel
Elustiili küsimustes on vanema eeskuju üks olulisemaid määrajaid sellele, milliseid iseseisvaid valikuid laps tulevikus langetama asub. Kui laps näeb, et igal peol, sündmusel ja koosviibimisel vajavad täiskasvanud alkoholi,et rõõmsat tuju saavutada, on neil raske uskuda, et ka ilma selleta võib õiget pidu pidada.
Kõigil vanematel on aegajalt vaja võimalust oma pingeid maandada, eelkõige on vaja igapäevaselt demonstreerida lapsele seda, kuidas saab pingeid maandada tervisliku viisil — lastega mängides, sportides, vannis või loodusesse minnes.
Kodus, kus kasvavad lapsed, peaks alkoholi tarvitamine olema pigem eraldiks, kui reegliks. Iga kord klaasi tõstes peab enda käest küsima — kas ma olen tulemusega rahul, kui mu laps viie, kümne või viieteist aasta pärast (või hoopis homme sõbra sünnipäeval) käitub täpselt nagu mina?
Muidugi saab kodus alkoholi kasutada ka ilma sellega lapsi kahjustamata. Mõnikord harva, näiteks hea õhtusöögi juures või koos külalistega mõõdukas koguses alkoholi tarbimine, annab lapsele eeskuju sellest, kuidas meie kultuuriruumis juua tohib.
Surve väljastpoolt
Kui vanemad arutlevad, kuidas kaitsta oma lapsi alkoholi eest ja spetsialistid eri organisatsioonides kaasaegseid uimastiennetusprogramme välja töötavad, on vastasrinne samuti agarasti ametis — alkoholireklaami on televisioonis iga aastaga järjest enam.
Pidevalt avaldatakse uusi uuringuid, milles on tõestatud seos alkoholi reklaami ja noorte alkoholitarbimise vahel. Kuigi reklaami tegijad väidavad, et nende sihtgrupiks on täiskasvanud, on selge, et reklaamiga puutub kokku ka suur hulk lapsi.
Üheks probleemiks, mis hakkab silma alkoholi tarbimisel nii noorte kui ka täiskasvanute hulgas, on lahjemate alkohoolsete jookide pidamine lihtsalt karastusjookideks ning nende kahjuliku toime alahindamine. Siidreid, longdrinke jt lahjasid alkohoolseid jooke pakutakse reklaamides välja enamasti süütute heatujujookidena. Reklaamis rõhutatakse joogi mahlasust ja kergust, joogi pakend on ahvatlev ja kirev, ning täiskasvanud, kes jooki lapse nähes proovivad võrdlevad seda magususe tõttu limonaadiga. Ehkki alkoholi reklaamides on kohustuslik esitada hoiatus selle tervist kahjustava toime kohta, ei ole vastava sildi lisamine tootele kohustuslik. Nii ongi otsetee joovastavate jookide juurde lapsele üsna lihtsaks tehtud - maitselt magus, kirjus ja süütu välimusega purgis, reklaamis (ja mõne täiskasvanu poolt) esitatud kui tujutõstvat karastusjooki.
Eesti reklaamiseadus kaitseb lapsi läbi selle, et keelab alkoholi reklaamida lasteasutuste territooriumil. Seevastu vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi välireklaam on lubatud, nii et teel lasteaeda, kooli, noortekeskusesse või miks mitte ka õhtusele peole ja nii puutub laps alkoholi reklaamiga ikkagi igal pool kokku.
Alkoholireklaamid on glamuursed ja ahvatlevad koolilapsi tarbimisele
Reklaamiseaduses on öeldud, et reklaamis on keelatud esitada teavet, sündmusi ja tegevust viisil, mis võib jätta mulje, et alkoholi tarbimine suurendab sotsiaalset ja seksuaalset edukust, parandab füüsilist võimekust või on tähtis mõnel elualal heade tulemuste saavutamiseks. Tervise Arengu Instituudi andmetel aga näitab 2010 aasta mais ja juunis näidatud reklaamide sisuanalüüs muud. Uuringut tutvustanud ekspert nentis, et reklaamide sisu keskendub üha enam emotsioonidele, püüdes jätta muljet, et alkohoolseid jooke tarvitades on võimalik olla seltskonnas aktsepteeritud, lõbusad ja head kaaslased.
Alkoholireklaame on lubatud televisioonis näidata õhtuti alates kella 21-st, kuid see on just aeg, mil telerite ees (kella 21 ja 22 vahel) on kõige enam vaatajaid. Selline ajaline piirang küll aitab reklaami eest kaitsta päris väikeseid lapsi, aga koolilapsed sel ajal veel ei maga, ning moodustavad seega eriti haavatava sihtgrupi.
Imestades selle üle, et riiklikul tasandil laste kaitsmiseks alkoholireklaami eest suhteliselt loid suhtumine valitseb, võib muidugi skeptiliselt küsida — kas tõesti on kasulik treenida uusi noori alkoholitarbijaid nii suure innuga, et siis alkoholi aktsiisimaksust maksta kinni sotsiaalseid probleeme, mis sellega samaaegselt kaasnevad?
Jälgi Perekasvatuse Instituudi tegemisi Facebook'is või külasta kodulehte