Pihtimus: kas ämma-äia juurde kolimine on ikka hea mõte?

Selline teema, et oleme poisiga juba peaaegu aasta käinud ja võtsime vastu otsuse kokku kolida. Mis seal salata, mõtleme vaikselt ka pisipere loomisele (oleme mõlemad kahekümnendate keskel, haridus omandatud ning ka tööl käidud mitu aastat), aga see selleks. Mure tekkis seoses elukohaga.

Nimelt elab mu poiss vanematega. Õigemini on neil maja jaotatud kaheks, all elavad vanemad ja ülemisel korrusel siis minu poiss. Poiss võttis loomulikuna seda, et tema juurde kolin, kuna ta on pere ainus laps ja kunagi jääb see maja niikuinii talle. Iseenesest ruumi oleks seal piisavalt, kuid mind hirmutab mõte, et hakkan elama ju ühe katuse all oma ämma ja äiaga. Millegipärast mu sisetunne ütleb, et selliselt hakkaksid mu poisi vanemad meie elu paljuski dikteerima.

Lisaks pole ma köögis kuigi osav (praktikat on vähe olnud), poisi ema seevastu on superhea kokk, niisiis kardan, et kui näiteks minu tehtud toit mu poisile ei maitse, siis läheb vanast harjumusest alla korrusele oma ema toitu sööma ja see ilmselgelt pahandaks mind ja niiviisi pole ka tülid rasked tekkima…

Kas ma mõtlen ja muretsen üle? Kas on veel kedagi, kes niiviisi ühes majas elab, kuidas teil selline elu toimib? Äkki oskab keegi nõu anda…