Raske otsus: kas jätta laps vanaema või hoidja hoolde või viia lasteaeda?
Vanaema saab ideaalselt hakkama, tarvis on vaid kehtestada kindlad reeglid
See on paljude emade jaoks ideaalne variant. Vanaema on lähedane inimene, sina usaldad teda, laps armastab teda ning ta ei tee iialgi oma lapselapsele halba. Tema puhul pole vaja mõelda ei soovitustele ega kogemusele.
Tõsi, siin on üks oluline „aga”: vanaemal võivad olla täiesti teistsugused vaated laste kasvatamisele. Võimalik, et ta hakkab last liigselt hellitama. Enne, kui palud vanaemalt abi, tuleb arvesse võtta ka tema tervislik seisund. Hoolitsus väikese lapse eest nõuab palju füüsilist pingutust.
Aruta läbi detailid. Enne kui usaldad lapse emale või ämmale, mõtle, milles võivad teie vaated lahkneda. Tuleb täpselt selgeks teha, mida sa temalt ootad. Samas ei tasu dikteerida tingimusi. Parem on selgitada, mis nimelt on sinu jaoks lapse kasvatamisel oluline. Koosta päevaplaan. Kirjuta üles, millal tuleb süüa, millal jalutama minna ja millal on uneaeg. Harjumuspärane režiim annab lapsele kaitstuse tunde. Tee selgeks, et ooteks on paremad puuviljad ja kefiir, mitte aga šokolaadikommid ja saiakesed. Kui lapsel on toiduallergia, pane vanaema tarvis kirja keelatud toidud. Hoiata teda tagajärgede eest. Palu, et vanaema ei alluks kõikidele lapse kapriisidele. Ning eriti ei tohi lubada seda, mida sina ise keelad.
Sina kasvatad, sina ka otsustad. Kas kahtled, et vanaema ei suuda järgida kõiki reegleid? Siis ära jäta talle valikut. Näiteks võid enne tööle minekut valmistada ise lapsele terveks päevaks toidu. Jaga kõik portsjoniteks. Kui sa aga pelgad, et vanaema paneb jalutama minnes põnni liiga soojalt riidesse, siis pane valmis kodused ja väljamineku riided. Palu ka, et vanaema helistab, kui tulevad muutused menüüsse või riietusse.
Hinda abi. Paku vanaemale mingit hüvitist. Kui ta ei taha rahast kuuldagi, püüa teda teisiti tänada aja eest, mis ta lapselapsega veedab. Ta ei pea oma raha niisama kulutama. Jäta koju väike summa „igaks juhuks”. Kui sa aga nädalavahetusel poodi lähed, osta toitu ka vanematele ja vii see neile koju. Vahetevahel osta mõni raamat või teatripilet. Nii tunneb vanaema, et teda hinnatakse.
Pea meeles, et ka vanaemal on oma elu. Kui ta istub lapselapse juures kogu nädala, ära palu tema abi puhkepäevadel. Ka vanaema vajab enese jaoks aega. Arvesta sellega. Leppige kokku, kui kaua sul läheb tema abi vaja. Kui sul tuleb kauemaks tööle jääda, suhtu sellesse kui erandlikku olukorda ja anna vanaemale sellest telefonitsi teada.
Lapsehoidja: enne kui usaldada talle laps, kontrolli tema soovitusi ja oskusi
Vahel juhtub ka nii, et vanaema ei saa olla lapsega. Ning nüüd mõtled palgata lapsehoidja. Pole sugugi nii lihtne head hoidjat leida. Seetõttu alusta otsinguid vähemalt kaks kuud enne, kui hakkad tööle minema. Sa vajad aega temaga tutvumiseks ja tema teadmiste ning kogemuste kontrollimiseks. Soovitused on kindlasti väga tähtsad, kuid need pole ainsaks nõudmiseks. Laps peab hoidjaga harjuma. Sina aga pead teda täielikult usaldama. Tähtis on ka, et hoidja oleks huvitatud tööst pikemaks ajaks.
Mõtle, millist hoidjat sa vajad. Sõnasta oma nõudmised täpselt. Mõtle, mis on sinu jaoks tähtis. Kas hoidja vanus (noor energiline tütarlaps või kogemustega eakas naine) või soovitused (kas tal on küllalt kogemusi lastega), meditsiinilised tõendid, elustiil või iseloom (energiline ja spontaanne või rahulikum ja konservatiivne). Tähtis on teada, kus ta elab, kui palju aega võtab tal lapse juurde jõudmine (ta võib hilineda ummikute tõttu).
Otsi tuttavate või agentuuride kaudu. Küsi naabritelt ja sõbrataridelt, ega nad juhuslikult sobivat hoidjat ei tea. Oma last on kindlam usaldada kellelegi, keda soovitavad sõbrad. Pöörduda võib ka vastava agentuuri poole. Kõige riskantsem on otsida hoidjat kuulutuste kaudu või internetist.
Kontrolli ta kompetentsust. Sinu ja hoidja põhimõtted laste kasvatamisel peavad kokku langema. Paljud detailid tulevad küll ilmsiks alles töö käigus, kuid mõtteviisist võib aimu saada juba esimesel kohtumisel. Küsitle teda, et teada saada, kuidas ta suhtub lastesse ja millised kogemused tal on. Kutsu potentsiaalne hoidja koju, kui laps ei maga, et näha, kuidas väikene reageerib.
Määra tingimused. Lepi kokku tööaeg, palk ja tasu ületundide eest. Arutage läbi ka haiguse ja puhkuse probleemid. Otsusta, kas ta tohib kasutada olmetehnikat, telefoni või külmiku sisu. Määra kindlaks kohustuste ring. Tavaliselt kuulub siia hoolitsus lapse eest, hügieen, jalutuskäigud ja mängud. Leppige ka kokku selles, kas hoidja peab tegema mõningaid majapidamistöid. Talle tuleb rääkida oma kasvatusviisist, sellest, mida laps tohib teha, mida mitte. Jutusta talle lapse harjumustest. Parem oleks kõik reeglid ja soovitused üles kirjutada.
Vii muutused sisse järk-järgult. Hoidja võiks alguses tulla iga päev 3-4 tunniks. Sellel ajal oled ka ise kodus. Jälgi, kuidas ta lapsega suhtleb, kas ta leiab temaga kontakti, kas ta oskab temaga mängida. Kui laps hakkab juba tasapisi hoidjaga harjuma, jäta nad üksi koju, esialgu 20-30 minutiks — hiljem juba pikemaks ajaks.
Ära kaota valvsust. Kuigi sa usaldad hoidjat, kontrolli ikkagi olukorda. Helista koju, küsi, mis laps teeb, kuulata, mis tagaplaanil toimub. Palu naabreid, et nad jälgiksid hoidjat. Vahel tasub varem töölt koju tulla, veendumaks, et kõik on korras. Jälgi last, kuidas ta käitub hoidjaga veedetud päeva lõpus. Kas ta rõõmustab, kui hoidja tuleb? Kui „kuues meel” ütleb, et midagi on valesti, otsi uus hoidja.
Lasteaed: seal hoolitsetakse lapse eest, kuid sinult nõutakse hellust ja tähelepanu
Hoidja on kallim kui lasteaed. Lasteaias garanteeritakse professionaalne hoolitsus. Seal on kompetentsed kasvatajad ja medõde. Söömine ning magamine käib päevaplaani järgi. Jäljendades eakaaslasi õpib laps kiiremini iseseisvaks. Kuid sina pead arvestama sellega, et tema individuaalsed vajadused — eelkõige emotsionaalsed — jäävad teisele kohale. Laps ka haigestub sagedamini, saades teistelt nakkusi. Ära unusta, et lasteaiakoha soovijaid on palju, seetõttu pane laps sinna kirja võimalikult vara.
Muretse kõik vajalik. Koosta juba varakult nimekiri asjadest, mida laps lasteaias vajab. Tavaliselt on nendeks vahetusriided, jalatsid ja magamisriided. Uuri järele, kas laps võib endaga kaasa võtta asju, mis talle kodu meenutavad — lemmikmänguasja, oma teki või tassi.
Valmista laps muutusteks ette. Mida vähem märgatav on vahe kodu ja lasteaia vahel, seda kergem on lapsel kohaneda oma uue eluga. Küsi, milline on lasteaia päevakava ning püüa koduski sellest kinni pidada. Õpeta lapsele rohkem iseseisvust. Käige ka eelnevalt lasteaiaga tutvumas.
Ilmuta kannatlikkust ja mõistmist. Esimesed päevad uues ümbruses on väga rasked. Lasteaiast koju tulnud mudilane võib olla nutune ja ärritunud. Ära arva, et temaga seal halvasti käitutakse. See on lihtsalt ülemineku reaktsioon. Laps peab ju stressile kuidagi reageerima.
Ümbritse laps hoole ja õrnusega. Lasteaed ei saa lapsele asendada kodusoojust. Seetõttu vajab ta veel rohkem hellitusi ja tähelepanu. Võib juhtuda, et õhtul ei taha laps ema juurest sammugi eemale minna. Isegi siis, kui oled väga väsinud, ära lükka teda eemale.
